Riigikapitalist Partsi toetuseks

Praegu kuuluvad parvlaevad erafirmadele, kes neid omakorda teistele erafirmadele välja rendivad ja riik maksab laevaliini operaatorile dotatsiooni, millest suurem osa läheb praamide omanikfirmadele. Selle keerulise äriahela kirjutas möödunud aasta septembri alguses lahti Äripäeva ajakirjanik Hannes Sarv.

Parts on kindel, et kui riik või riigile kuuluv ettevõte oleks parvlaevade omanik, siis säästetaks aastas maksumaksjale kaheksa miljonit eurot. Seda tänu nelja laeva madalamale prahtimistasule.

Pealegi saaks laevade operaatorteenuse osas tekitada konkurentsi. Kuna praegu kontrollivad parvlaevu Vjatšeslav Leedo ning ettevõtja Olav Miil, siis on kellelgi teisel väga raske tulla Leedo kõrvale nende laevade operaatoriks.

Mind ei üllataks, kui aasta alguses tekkinud segadust reisirongiliikluses üritataks nüüd kasutada selleks, et riigi praamiostu plaani halvustada. Näiteks hakatakse hirmutama kehvemate praamidega, hõredama sõidugraafikuga ja halvema teenusega. Seda on lihtne teha, sest erinevalt reisirongidest on eraettevõtja mandri ja saarte vahele toonud uued praamid ning teenuse kvaliteedi osas pole praegusele praamiliikluse korraldajale suurt midagi ette heita. Küsimus on raha suuruses, mida riik selle teenuse eest peab maksma.

Riigikogus kujuneb üheks Vjatšeslav Leedo huvide esindajaks ning Leedo praamimonopoli lõhkumise kriitikuks tõenäoliselt riigikogu liige Kalle Laanet. Reformierakonnas võib Leedo kasuks kuluaaritööd teha noor orav, endine keskerakondlane Ain Seppik. Seetõttu võib arvata, et praamimonopoli lõhkumine ei lähe Partsil valutult. Tal on aega vähem kui kaks aastat ja Eestis on vähemalt üks mõjukas ettevõtja, kes võiks olla huvitatud majandusministri vahetusest.

Jõuliselt parvlaeva- ja reisirongiärisse sekkudes parandavad Juhan Parts ning Andrus Ansip Mart Laari ja Tiit Vähi valitsuste ajal tehtud eksimusi. Riik andis aastaid tagasi praamid ja raudteeliikluse erakätesse ning tegi seda maksumaksja jaoks väga kehvadel tingimustel.

Praeguse Ansipi valitsuse tegevust on nimetatud halvustavalt riigikapitalismiks. Tegelikult parandab praegune valitsus kunagisi erastamisvigu, eesmärgiga säästa maksumaksjale igal aastal mitu miljonit eurot ehk tagada odavama hinnaga kvaliteetsem teenus.

See ei tähenda, et riik peab alatiseks jääma reisirongiliiklust või praamireise korraldama. Riik saab ka tulevikus enda omanduses olevad praamid ja rongid eraomanikule välja rentida, kuid ta saab seda teha targemini kui varasemad valitsused. 

Tekst oli täna eetris Vikerraadio päevakommentaarina (toim).