• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas lubadused kaetakse lapitekiga?

    Uurides ajutise valitsuse lubaduste paketti ning võimalikke katteallikaid, paistab, et Eestit on valitsema hakkamas Exceli tabel. Kuna koos eesseisvate laustoetustega peab uus valitsus leidma üle 170 miljoni euro katteallikaid, siis näib, et tabel kannatab kõike ning rahanumbritele lähenetakse innovaatiliselt, kirjutab riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester (IRL).

    Aktsiiside tõstmine ehk pahede maksustamine on ühiskonnale mahamüüdav argument. Kuid kui tõsta alkoholiaktsiisi juba kavandatud viie asemel 15 ning tubakaaktsiisi kuue asemel 16 protsenti, suureneb salaturg, mis omakorda tähendab väiksemat maksulaekumist eelarvesse. Lisaks usun, et aktsiiside tõste viiakse tehniliselt mitte 1. jaanuariks 2015, vaid hoopis 2016. aasta algusesse. Tegemist oleks rahandusliku trikiga, sest nii suure hinnatõusu eel ostavad hulgimüüjad ladudesse poole aasta kuni aasta varud madalama hinnaga ette ära. Seega kui tõsta aktsiise 2015. aastal, ostetaks kaup ära juba sel aastal ning järgmise aasta eelarves see raha ei kajastuks.
    Tundub, et uutel koalitsioonikõnelustel ei räägitud kange ja lahja alkoholi aktsiisi ühtlustamisest, mida sotsiaaldemokraadid on varem tulihingeliselt toetanud. Aktsiiside vahe on praegu 2,6 korda ning 15protsendilise aktsiisitõusu järel suurenevad käärid rahalises mõttes veelgi. Aktsiiside ühtlustamine oleks andnud koheselt riigieelarvesse lisatulu ligi 60 miljonit eurot. Kui lisada sellega tekkiv täiendav käibemaks, siis kogulaekumine oleks küündinud 80 miljoni lisaeuroni. Erimärgistatud kütuse ostjatel on praegu laustoetus läbi selle, nad saavad osta kütust madaldatud hinnaga. Suund pigem otsetoetusteks riigieelarvest on tunduvalt selgem ja arusaadavam. Riigile tuleb küll ühelt poolt tulu, kui madaldatud hinnaga kütust ei saa enam osta, kuid teiselt poolt tuleb jagada vastavates sektorites dotatsioone, seega tekib siiski küsimus 30 miljoni eurose tulu tekkimise osas.
    Eesti Loto reklaamiõiguste laiendamisega tahetakse juurde saada kolm miljonit eurot. Arvan, et Eesti ühiskonnas inimestele täiendava riikliku ajupesu tegemisega ning lootusega, et äkki nad ostavad rohkem pileteid ja osalevad õnnemängudes, on lihtsalt ebaeetiline.
    Ka niinimetatud paindlikum ja efektiivne finantsjuhtimine ministeeriumites tundub imelik olukorras, kus sotsiaal- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi soovitakse juurde luua kaks ministrikohta. Kui 15 miljonit eurot kokkuhoidu tuleb uue ametnikearmee loomisest, siis tuleb väärtushinnangud ümber hinnata.
    Maksude kokkukogumise parendamine on mõistlik samm. Näiteks töötajate esmase registreerimise kava oleme juba ellu viimas. Samas jääb arusaamatuks, kust võetakse tuleval aastal lisatuluna veel 20 miljonit eurot, sest riigikogu ja valitsuse menetluses olevatest ja seega veel jõustumata muudatustest oodatav tulu on juba eelarvesse arvestatud.
    Vaadates kõiki neid katteallikaid paistab vägisi, et tegemist on lapitekiga, mis peaks katma kõiki rahade ümberjagamisi. Murettekitav on see, et ajutise valitsuse kokkulepped on tehtud enne kevadist majandusprognoosi, mis annaks selgema arusaama majanduse suundumustest ja baasandmetest.
    Lähtudes parempoolsest konservatiivsest maailmavaatest oleme varasemalt kõigepealt teinud selgeks, millised on meie tulud, ning selle info pealt oleme saanud teha otsuseid erinevate uute poliitikate elluviimiseks. Praegu pannakse aga paika kõigepealt lubadused ja alles siis otsitakse katteallikaid ning see on sisuline paradigma muutus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Allar Jõks valitsuse aastast: silma pole jäänud ükski algatus, mis lihtsustaks seadusandlust või vähendaks bürokraatiat
Eestis puudub hetkel ministeerium, kelle südameasjaks on hea õigusloome eest seismine ja ametkondlikust lühinägelikkusest võrsuvate algatuste pidurdamine, kirjutab vandeadvokaat ja endine õiguskantsler Allar Jõks oma Facebooki lehel.
Eestis puudub hetkel ministeerium, kelle südameasjaks on hea õigusloome eest seismine ja ametkondlikust lühinägelikkusest võrsuvate algatuste pidurdamine, kirjutab vandeadvokaat ja endine õiguskantsler Allar Jõks oma Facebooki lehel.
Keskpanga kohtumine pani turud langema
Föderaalreservi otsuse valguses võttis USA börs peale hommikust tõusu suuna alla, vahendab Yahoo Finance.
Föderaalreservi otsuse valguses võttis USA börs peale hommikust tõusu suuna alla, vahendab Yahoo Finance.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab Äripäeva erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab Äripäeva erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Raadiohommikus: toidu kallinemisest, rekordilisest palgakasvust ja Ferraridest
Kolmapäevane hommikuprogramm võtab fookusesse hinnatõusud, toidu kallinemise, rekordilise palgaralli ja luksusautode müügi.
Kolmapäevane hommikuprogramm võtab fookusesse hinnatõusud, toidu kallinemise, rekordilise palgaralli ja luksusautode müügi.