Teeme äri Putini kukutajatega

Ettevõtjate Ukraina kriisi teemalist vaoshoitust märgates tekib küsimus, kas me pole tõesti isegi oma lähiminevikust midagi õppinud.

Moskva transiidimessil TransRussia osalenud ettevõtjad kiitsid Aktuaalsele Kaamerale, et Eesti valitsus on teinud targasti, et pole viimasel ajal jõuliste Venemaa-kriitiliste avaldustega esinenud. Seda erinevalt kahe n-ö kuumaverelise lõunanaabri käitumisest.

Kui oleme Äripäevas viimastel nädalatel püüdnud Ukraina kriisist ja sanktsioonidest idas tegutsevate ettevõtjatega rääkida, on ka nende endi vastused jäänud ettevaatlikuks. Pigem ei tahaks nad midagi öelda. Näha on, et paljud ettevõtjad kardavad ise suhted idapartneritega ära rikkuda või pelgavad, et seda teevad Eesti poliitikud.

Uus majanduslik reaalsus. 2007 kevadel paistis küll, et Eesti äris algas ajaarvamine uue kalendri järgi – enne pronksiööd ja pärast pronksiööd. Pärast aprillirahutusi kurdeti Vene turu ärakukkumise pärast, ent situatsioon nõudis tegevuse ümbermängimist. Mõned läksid põhja, teised jäid ellu. Seitse aastat hiljem elame jälle Vene turu ärakukkumise hirmus. Järelikult pole osatud äririske hajutada.

On naiivne nimetada tänast situatsiooni vaid julgeoleku ja poliitika küsimuseks, lootes, et äritegemisest läheb kõik toimuv mööda. Tegelikult ei ela me mitte ainult uues julgeolekusituatsioonis, vaid ka uues majanduslikus reaalsuses.Sest isegi kui meie suudaks mingi ime läbi Venemaaga häid suhteid hoida, mõjutab nn uus kord Eesti majandust igal juhul. Lääne sanktsioonide mõjud jõuavad meieni põhiliste kaubanduspartnerite kaudu. Võib-olla sel moel tugevamaltki kui mõne siinse äri katkijäämisel.

Õige on suu lahti teha. Õige on enese eest võidelda, selle asemel et eestlaslikku pea-maas-targu-talita-joont hoida. Jõu keeles rääkival  Venemaal pole meie avaldustest niikuinii sooja ega külma ja kolm Balti riiki pannakse seal ühte patta. Aga Vene-hirmu tõttu oma hääl Euroopas kuulmatuks jätta on kurjast. Sellega võime päästa küll mõne mehe äri, aga kas ka oma riigi?

Jah, Venemaaga tuleb osata suhteid hoida. Aga millise Venemaaga? Tegelikult leidub sealgi ettevõtjaid, kes pole Putini-meelsed, on palju ringi reisinud, võib-olla läänes ise õppinud või oma võsukesed koolitanud, ja igatsevad samuti demokraatiat. Meil tulekski selliseid partnereid otsida. Täna ei ole nad ehk „pumba juures“. Aga sellised inimesed on need, tänu kellele Putini režiim Venemaal ühel päeval ka kukub. Ja just selliste inimestega peakski püüdma äri teha.

 

Autor: Kadri Bank, Vilja Kiisler