• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rahasõltlastest parteid võõrutusse

    Eesti erakondade suhe rahaga on sõltuvushaigus, millest tuleb terveneda, kirjutab erakondade rahastamise järelevalve komisjoni aseesimees Kaarel Tarand.

    Kui erakondade rahastamise järelevalve komisjon saatis mai lõpul välja ettekirjutused mõnele munitsipaalpoliitikule maksta tagasi reklaamiks kulutatud keelatud annetus omavalitsuse kassast, põhjustas see oodatult ebaadekvaatse vastureaktsiooni. End eufemistlikult „Tallinna linnaks“ nimetav Keskerakonna ladvik teatas, et järelevalvekomisjon kui „poliitiline seltskond“ tuleks kõigepealt prokuratuuri uurimise alla võtta ning seejärel laiali saata.
    Iroonia on siin selles, et juba 2010. aastast saadik, mil komisjon erakonnaseaduse muutmisega üldse loodi, on kõik parlamendierakonnad erakonnaseaduse muutmise osas ikka üksmeelsed olnud. Nn poliitseltskonna koos mõningase parteitu täiendusega lõid seega erakonnad ise. Ja ainult erakonnad saavad seadust muutes komisjoni ka laiali saata.
    Et komisjon aga üldse töövõimeliseks osutus, on järjekordne tõend parteilisest lühinägelikkusest. See ei pidanud nii minema. Endine olukord, mis valitses siis, kui erakondade rahastamist kontrollis vaid riigikogu liikmeist koosnev erikomisjon, kes kunagi ühtki puudujääki ei leidnud, oleks pidanud jätkuma. Aga ei jätkunud ja praeguseks peaks ka kõige optimistlikumale erakonna peasekretärile ja kassapidajale selge olema, et järelevalvekomisjon ei kao ära, kui silmad kinni panna ja öö ära magada. Kontroll jätkub ning seaduste kohaldamine täie rangusega pigem sageneb, kui on näha, et erakonnad eksimustest õppust ei võta.
    Järelevalve ja karistamine on siiski vaid tagajärjed, mis ei pruugi põhjust likvideerida. Põhjus on Eesti poliitilise elu liigne sõltuvus rahast. Teatavasti saavad meil erakonnad põhiosa oma rahast riigieelarvest, kust nad endale ise summa määravad. Juba kümme aastat õigustatakse seda korda väitega, et kui eelarveraha poleks, siis oleksid erakonnad ja nende poliitika mõjutatud erarahast, eeskätt ettevõtetelt saadavast. Või siis hoopis mustast, korruptiivsest rahast.
    Aastatega on erakondade relvastusse kogunenud soliidne hulk tõendusmaterjali mujalt ilmast, mille abil näidatakse, kus vaja, et „teistes Euroopa riikides on probleemid palju suuremad“. Jah, Euroopas leidub väga mitmesuguseid erakondade rahastamise süsteeme, ükski pole täiuslik ja see pole mingi üllatus. Võimu inimest rikkuv toime on universaalse iseloomuga, aga see ei saa kehtida õigustusena Eestis kehtivale moraalitule rahastamiskorrale.
    Parteide rahastamise olemuslikku moraalitust kinnitas kaudselt hiljuti ka peaminister Taavi Rõivas. Teedeehituse rahastamise näitel. Peaminister selgitas, et kui kellelegi tagatakse eelarveline tuluvoog ilma, et peaks kulutusi põhjendama, siis on suur oht, et kulutamine hakkab sisaldama liialdusi (liiga laiad teed, liiga kõrged viaduktid jne).
    Täpselt sama kehtib erakondade kohta. Viimastel aastatel on endale sõltumata majanduse seisundist ikka eraldatud pisut üle viie miljoni euro aastas. Pole algusest saadik ühtki arvutuskäiku, mis näitaks, miks erakonnad peaksid just sellise summa aastas kulutama. Olgu ees valimisi või mitte, olgu erakonnal 2000 või 20 000 liiget. Kuigi raha on kulunud ära seaduslikult, võib oletada, et midagi saatuslikku Eesti vabadusele ja demokraatiale poleks juhtunud ka selle kulutuseta.
    Alates tänavusest on lisaks tuluaruannetele avalikkusele nähtav ka erakondade kulude struktuur. Parlamendierakondade summaarne palgakulu tänavu I kvartalis oli näiteks 372 000 eurot, mis tähistab ligemale sadat keskmise palgaga töökohta. Võimas, aga kas me maksumaksjatena vähimatki teame, mida me selle avaliku kulutuse eest vastu saame? Mida teevad meie raha eest sada politrukki? Ei tohi unustada, et see kõik on lisaks põhiseaduse alusel moodustatud poliitilistele töökohtadele parlamendis ja valitsuses ning omavalitsustes.
    Eestis on erakondade kulu ühe hääle saamisele valimistel neli korda suurem kui Ühendkuningriigis. Kui rikkad saavad odavalt, siis miks keskmikud pillavad? Miks säästufanatism parteidele ei laiene? Erakondade suhet rahaga Eestis on raske nimetada muuks kui sõltuvushaiguseks. Seetõttu ongi ainus tervenemise tee selle sõltuvusahela resoluutne katkestamine. Põhiseaduse järgi peavad erakonnad parlamendis seda ise teha suutma – veel enne valimisi vastu võtma programmi „Isemajandavad erakonnad“. Selle võiks tellida näiteks praegugi poliitilises löögihoos olevatelt Siim Kallaselt ja Edgar Savisaarelt, kellel IME-programmide kirjutamine vanast ajast käe sees.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Indrek Teder: raha räägib. Endiselt
Mõnedes Euroopa riikides on jätkuvalt esiplaanil äri- ja majanduslikud huvid, mitte sõda Ukrainas. Ja seda täiesti avalikult, kirjutab endine õiguskantsler Indrek Teder vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Mõnedes Euroopa riikides on jätkuvalt esiplaanil äri- ja majanduslikud huvid, mitte sõda Ukrainas. Ja seda täiesti avalikult, kirjutab endine õiguskantsler Indrek Teder vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
USA uute kodude müük langes 9 aasta kiireimas tempos Kõrged laenuintressid survestavad nõudlust
USAs langes uute kodude müük aprillis viimase üheksa aasta kiireimas tempos, nõudlust mõjutasid negatiivselt kõrge inflatsioon ning kodulaenu intresside hüppeline tõus, vahendab Bloomberg.
USAs langes uute kodude müük aprillis viimase üheksa aasta kiireimas tempos, nõudlust mõjutasid negatiivselt kõrge inflatsioon ning kodulaenu intresside hüppeline tõus, vahendab Bloomberg.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Töötajad peavad mainekaks tööandjaks energiafirmat, tudengid Microsofti
Töötavate inimeste jaoks on kõige atraktiivsemad tööandjad riigi või kohaliku omavalitsuse infrastruktuuriettevõtted, tudengid hindavad Microsofti Eesti arenduskeskust, LHVd ja Pipedrive’i, näitab Kantar Emori tööandjate maine pingerida.
Töötavate inimeste jaoks on kõige atraktiivsemad tööandjad riigi või kohaliku omavalitsuse infrastruktuuriettevõtted, tudengid hindavad Microsofti Eesti arenduskeskust, LHVd ja Pipedrive’i, näitab Kantar Emori tööandjate maine pingerida.
Parim juht Madis Toomsalu: Eesti parim juht on hoopis mu ema
Konkursi parim juht 2022 ja LHV Grupi juht Madis Toomsalu rääkis tunnustuse teada saamise järel, et peab Eesti parimaks juhiks hoopis oma ema.
Konkursi parim juht 2022 ja LHV Grupi juht Madis Toomsalu rääkis tunnustuse teada saamise järel, et peab Eesti parimaks juhiks hoopis oma ema.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.