Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Väikeinvestor: teine sammas on läbikukkunud projekt

    Eesti üks menukaim finantsblogija Jaak Roosaare.Foto: Andres Haabu

    Väikeinvestor Jaak Roosaare hinnangul on teine pensionisammas praegusel kujul läbikukkunud projekt ja iga mõtlev inimene peaks ise oma neljanda pensionisamba ehitama.

    „Ma ei hakka üldse rääkima sellest, et fondidel on valusalt kirved haldustasud, mida poliitikud kaitsevad jutuga, et see investeerimine on ikka üks keeruline ja kallis töö,“ kritiseeris ta oma finantsblogis. „Ma ei räägi ka sellest, et isegi kõige progressiivsemad fondid pole suutnud viie ja kümne aasta lõikes teenida suuremat tootlust kui 5-6% aastas (S&P 500 tootlused vastavalt 14,4% ja 7,9%). Ma räägiks veidi lähemalt hoopis sellest, kuidas vaeselt pensionärilt aastakümnetega kogutud raha kuldsel pensionipäeval ära võetakse.“

    Milline oleks Jaak Roosaare arvates ideaalne pensionisüsteem?

    Teise samba raha investeeritakse algusest peale kohustuslikus korras VTIga sarnasesse eurodes noteeritud globaalsesse madalate haldustasudega 100% aktsiafondi. Sellise fondi haldustasu ei ole ka pärast kõiki paberimajandusi rohkem kui 0,25% aastas.

    Kuna inimene ei saa ise midagi valida, jäävad ära kõik turustus- ja müügikulud.

    Kuna meie tulevane pensionär investeerib aastakümneid, siis tasandab see võimaliku volatiilsuse.

    Kõik laekunud dividendid reinvesteeritakse kuni inimene läheb pensionile (või kui ta seda soovib, siis jätkatakse reinvesteerimist – järsku mul ei olegi seda 40-50 eurot kuus vaja ja tahaks hoopis oma pärandust kasvatada).

    Pensionile minnes jagatakse edaspidi laekuvad dividendid omanikule igakuise pensionini laiali. Dividendide tulumaks on praegu 15% ehk siis väiksem kui tavaline tulumaks.

    Sinu fondiosakud on 100% pärandatavad.

    Allikas: Jaak Roosaare

    Fiktiivne pensionär Mati
    Et pensionikeskuse lehel saab võrrelda erinevate kindlustusfirmade hinnapakkumisi ja teha selle põhjal omad järeldused, sisestas Roosaare huvi pärast kalkulaatorisse fiktiivse pensionäri Mati, kes läheb pensionile 2016. aasta alguses ja on kogunud oma teise samba fondidesse 10 000 eurot.
    Esimesena hakkab investori sõnul silma, et pensionilepingut pakub Eestis praegu üldse vaid kolm kindlustusseltsi: Compensa, Ergo ja SEB, mis tähendab, et liigset konkurentsi veel tekkinud ei ole. Kalkulaatoris saab valida garantii pikkuse 0-19 aastat.
    „Kuna Mati järeltulijatel pole paarikümnest eurost kuus suurt tolku, siis valime 0-garantii, mis toob kaasa suurima võimaliku igakuise pensioni. Samas tähendab see, et kui Mati kuus kuud pärast pensionileminekut sussid püsti viskab, on ka kogu raha kadunud,“ kirjutas Roosaare.
    Parima pakkumise tegi Matile Compensa, pakkudes igakuiseks pensioniks 43,68 eurot. „63aastane mees elab statistiliselt veel umbes 16,26 aastat. Jagades 10 000 eurot 16,26 aastaga, saame igakuiseks summaks 51,25 eurot. Ehk siis - kui Mati paneks oma aastakümnetega kogutud raha padja alla ja võtaks sealt iga kuu 43,68 eurot, oleks tal statistiliselt surmapäeval alles veel 1477,16 eurot kirsturaha ehk enam kui 14% algsummast.“
    Kui aga Mati selle raha investeeriks eriti turvaliselt – näiteks pangahoiusele intressiga 3% aastas, võtaks korra aastas intressi välja ja lisaks natukene põhiosa ka, nii et aasta peale kokku saaks kulutada 12*43,68 eurot, jätkuks Roosaare kinnitusel rahast enam kui 25 aastaks. „Statistilisel surmapäeval oleks Matil hinge taga veel enam kui 4000 eurot  ehk rohkem kui 40% algkapitalist.“
    Mõistlik oleks investeerida dividendiaktsiatesse
    Roosaare hinnangul oleks Matil kõige mõistlikum investeerida hoopis dividendi maksvatesse aktsiatesse ja ideaalis indeksfondi – näiteks Stoxx Global 1800 või VTI, mis maksavad ligi 2% dividendi ja lisaks võib siis investor müüa korra aastas ca 4% osakutest. Ka selline pension peab tema sõnul vastu kauem kui 15 aastat.
    Eesti pensionärina ei tohiks olla Roosaare hinnangul ka liiga suur risk paigutada see raha Tallinna börsi dividendimaksjatesse – kui jagada raha näiteks Tallinna Vee, Tallinna Kaubamaja, Merko Ehituse, OEG, Tallinki, Silvano ja Harju Elektri vahel, jääb keskmine maksujärgne dividenditootlus umbes 5% juurde.
    „10 000 euro pealt teeb see siis 41,6 eurot kuus,“ rehkendas ta. „Ehk kahtlaselt samasse auku vajamineva pensioniga. Juhul kui Mati peaks kõrvad pea alla panema, mis varem või hiljem siiski juhtub, jääb pärijatele alles aktsiaportfell, mis toodab püsivat rahavoogu. Mati pojal on oluliselt lihtsam oma pensionit rahastada.“
    Väljakutse kõigile
    Blogipostituse lõpus esitab Roosaare kõikidele skeptikutele ka väljakutse lükata ümber tema pakutud pensioniplaan. Kui keegi suudab talle matemaatiliselt ära tõestada, kuidas selline süsteem tooks pensionärile väiksemad maksed või suurema riski plaaniga miinusesse jääda kui praegu kehtiv süsteem, lubas ta anda sellele inimesele Eesti keskmise kuupensioni ja Äripäeva kuue kuu tellimuse tasuta kingituseks.
    „Kui te ei suuda seda ära tõestada, siis palun riigivalitsejatel mulle ja tuhandetele teistele mõtlevatele inimestele luua just täpselt sellises formaadis teise samba fond. Ei ole vaja olemasolevat süsteemi ära kaotada, oleks vaja lihtsalt ühte lisavõimalust," resümeeris ta.
    „Seega võiks esimene reaalne samm parema pensioniplaanini olla see, et inimene saab oma kogutud raha pensionile minnes enda käsutusse. Targemad ehitavad sellest igavese pensionisamba, rumalamad kulutavad luksusliku puhkusereisi peale. Aga vähemalt saab sellest rohkem rõõmu kui inflatsiooni käes sulavad pisikesed pensionimaksed surmani... Ja kes soovib, võib selle eest ju endiselt Compensast pensioniplaani osta!"
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olulisemad lood

Tõnu Mertsina: ettevõtete kasvuväljavaade halveneb
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kristiina Saal: viis soovitust, kuidas leida meeskonda õiged inimesed
Värbamiskuulutuste põhjal pakub sageli tööd maailma ägedaim ettevõte. Selgem sõnum ning oma eripärade tundmine töötab paremini, kirjutab CVO Recruitmenti värbamispartner ja juhtgrupi liige Kristiina Saal.
Värbamiskuulutuste põhjal pakub sageli tööd maailma ägedaim ettevõte. Selgem sõnum ning oma eripärade tundmine töötab paremini, kirjutab CVO Recruitmenti värbamispartner ja juhtgrupi liige Kristiina Saal.
HSBC teenib oma Kanada äri müügist üle viie miljardi dollari erakorralist tulu
HSBC pank teatas täna, et müüb oma Kanada äritegevuse Royal Bank of Canadale 13,5 miljardi dollari ehk 10 miljardi dollari eest, mis annab võimaluse oluliseks ühekordseks dividendiväljamakseks, vahendab Reuters.
HSBC pank teatas täna, et müüb oma Kanada äritegevuse Royal Bank of Canadale 13,5 miljardi dollari ehk 10 miljardi dollari eest, mis annab võimaluse oluliseks ühekordseks dividendiväljamakseks, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Kas ennetada tööstressi või tegeleda tagajärgedega?
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Raadiohommikus: gaasi haalamisest ja koroonatestide lõppemisest
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.

Olulisemad lood

Tallinkist läinud finantsjuht: oli sobilik hetk edasi liikuda
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.