Venemaa: tahame OPECiga nafta hinnast rääkida

Tokarev ütles, et teisipäeval toimunud kohtumisel jõudsid Vene ametnikud arusaamisele, et koos OPECi liikmetega tuleks hakata hinda tõstma.

„Kohtumisel oli eraldi teemana arutlusel nafta hind ning see, mida me peaksime üheskoos tegema, et olukorda paremaks muuta,“ vahendasid Venemaa uudisteagentuurid Tokarevi sõnu. „Peamist initsiatiivi on näidanud meie saudi partnerid. Nemad on peamised läbirääkijad. See tähendab, et nad on esimesed, kellega ma peame neil teemadel rääkima,“ ütles Tokarev. Ta ütles, et OPECiga plaanitakse rääkida ka nafta tootmise vähendamisest.

Ka Venemaa energiaministeerium kinnitas, et kohtumisel tõepoolest arutati läbirääkimisi OPECi liikmetega.

Venemaa sõltub tugevalt nafta hinnast. Edukad läbirääkimised võivad anda riigi majandusele tõuke. Detsembris pumpas Venemaa päevas keskmiselt 10,8 miljonit barrelit, mis on kõrgeim tase pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Samas suurusjärgus pumpab naftat ka Saudi Araabia.

Sarnaselt Venemaaga on oma karmi positsiooni pehmendanud ka Iraak. Riigi rahandusminister Hoshiyar Zebari teatas eile, et Iraak on vajadusel valmis võtma osa OPECi erakorralisest kohtumisest ning ka tootmist vähendama. Viimast juhul, kui tootmise vähendamisega on päri nii OPEC kui ka organisatsiooni mitte kuuluvad liikmed.

„On üsna huvitav, kuidas nii Iraak kui ka Venemaa on oma positsiooni pehmemaks muutnud. Samas ei usu ma, et see midagi tähendaks, kuna saudid ütlevad, et nad võtavad midagi ette üksnes siis, kui koostööga on nõus nii Venemaa, Iraan kui ka Iraak,“ ütles Societe Generale'i naftaanalüütik Michael Wittner.

Venemaa naftatootmise vähendamist segab mitu faktorit, nende seas puudulik ettevalmistus ja ettevõtete vastuseis.

Kaks Venemaa energiaministeeriumi ametnikku laususid Reutersile, et ministeerium pole paika pannud plaani, kuidas OPECiga tootmise vähendamise läbirääkimisi pidada. „Neid meetmeid pole praegu arutatud,“ teatas ametnik, kes soovis jääda anonüümseks.

Venemaa energiafirma juht lausus, et tootmise vähendamine oleks väga keeruline. See ei ole tööstusele kasulik, kuna maksukoormus on suur ja naftaväljad üha vananevad. "Venemaa on niigi suures riskis, ilma igasuguste lisasammudeta,“ lausus ta.