Hirmunud investorid pagevad rahasse

Viimastel nädalatel on maailma fondijuhid suurendanud oma positsioone rahas. Kusjuures raha osakaal portfellides on kasvanud kõrgeima tasemeni alates 2001. aasta novembrist – see oli vahetult pärast terrorirünnakuid USAs, selgub Bank of America Merrill Lynchi küsitlusest.

„Investoritel on rahamäed,“ kirjeldas Bank of America peastrateeg Michael Hartnett olukorda.

Riskide maandamine ja kaitsvate positsioonide võtmine on märk, et investorid on riskantsete aktsiate ja võlakirjade hoidmiseks liiga hirmunud. Nad kardavad finantsmaailma ähvardavaid šokke. BofA küsitluses osalenute jaoks oli kõige suurem mure Brexiti referendum, mis toimub juba järgmisel nädalal. Küsitlused on viimasel ajal näidanud, et Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust on võimalik. Aktsiaturud on seetõttu muutunud ka volatiilsemaks.

Fondihaldurite keskmine raha osakaal tõusis sellel kuul 5,7 protsendini – see on kõrgem tase kui 2008. aasta kriisi või 2011. aastal toimunud USA võlalae debati ajal, teatas BofA.

Viimasel ajal on investorid oma raha osakaalu mitmeid kordi järsult tõstnud. Selle aasta veebruarist kuni juunini on investorite seas olnud kõige populaarsemad just rahaturufondid. Kokku on selle ajaperioodi jooksul sellistesse fondidesse voolanud 200 miljardit dollarit investorite raha.

Teisalt on rahas istudes samuti väga raske midagi teenida. Madalate intressimäärade tõttu ei teeni hoiustamisega praktiliselt midagi. Kui inflatsiooniga arvestada, siis rahas olemine on hoopis kahjulik.

Keskmine rahaturufond või hoius teenib vaid 0,11protsendilist intressi, selgub Bankrate.com andmetest. Isegi need, kes veidi rohkem otsivad, ei leia üle 1 protsendi suuruseid tootluseid.

Samas on raha hoidmine parem kui selle kaotamine – paljude investorite arvates on volatiilsetel turgudel raha kaotamise risk suur. Lisaks sellele pole investoritel kuhugile pageda. Riigivõlakirjad on traditsiooniline koht, kuhu pageda, aga ka seal on tootlused rekordmadalale langenud. Näiteks Saksamaa 10-aastaste võlakirjade tootlus on esmakordselt negatiivne (investorid maksavad raha laenamise eest valitsusele peale) ning USA samade võlakirjade tootlus langes 1,61 protsendini, mis on nelja aasta madalaim tase.

BofA lisas, et suur hulk investoritest usub, et aktsia- ja võlakirjaturud on ülehinnatud. Viimase 13 aasta jooksul on hinnatasemeid kõrgemaks peetud vaid kolmel korral.

Samas võib välja tuua ka mitmeid positiivseid faktoreid. Fondihaldurid on maailmamajanduse osas veidi optimistlikumalt meelestatud ning arvavad, et ettevõtete kasumid hakkavad peagi uuesti kasvama.

Lisaks sellele on BofA hinnangul investorite rahalembus märk aktsiate ostmiseks. Investoritel on ju praegu rohkem vaba raha, millele otsitakse väljundeid. See võiks lõpuks jõuda aktsiaturule.

„Negatiivsed sündmused suvel võivad muutuda headeks ostukohtadeks,“ kirjutas Hartnett.