Eesti väikeinvestorid kasvatasid sogases vees kasumit

Artikkel

- Börsiuudised
- Urmo Andressoo
- 19. juuli 2016 kell 12:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti väikeinvestorid kasvatasid sogases vees kasumit
Taamal investeering, ees investor. Rene Ilves plaanib osa Olympicu makstud dividendidest sinna tagasi investeerida.Foto: Andras Kralla / Äripäev
Tuntumaid koduseid väikeinvestoreid saatis möödunud aastal edu vaatamata sellele, et tulevik on mattunud uduloori. Kaheksast Äripäeva valimisse jõudnud väikeinvestorist seitse tõmbasid bilansipäeval aastale joone alla kasumiga.
Meie valimist kõige edukamaks kujunes 2015. aasta väikeinvestor Rene Ilvesele, kelle ettevõtted teenisid pea 400 000 eurot kasumit. Ilvese edule lisab vürtsi tõsiasi, et ta pole börsil tegutsemas kaugeltki kõige suurema kapitaliga. Investeeritud raha arvestuses on ta enda miljoni euroga tabelis alles neljas, olles investeerinud näiteks Skype'i asutaja Toivo Annusest kolm ja pool korda vähem.
Annuse ettevõtted olidki Ilvese seljataga kasumlikkuselt teised, tuues talle möödunud aastal 342 000 eurot kasumit, kusjuures 2014. aastal pidi Annus leppima üle 900 000eurose miinusega. Kolmandana järgnes raudteeärimees Oleg Ossinovski, kelle investeerimisfirma Skinest Investeeringud OÜ kasum ulatus 300 000 euroni.
Ära tasub mainida ka Kalmer Kikast, kellele kuuluv Monere Konsultatsioonide OÜ näitas üle saja tuhande eurost kasumit. Samuti kuulub Kikasele pea kolmandik investeerimisfirmast BPM Capital, mille aastakasum oli üle 300 000 euro.
Lisainvesteeringuid tegid vähesed
Üldise trendina suuri lisainvesteeringuid 2015. aastal ei tehtud. Selge erandina võib välja tuua aga Stefan Anderssoni, kes ostis pea 740 000 euro eest positsioone. Suurusjärgus 300 000 täienes majandusaasta aruandes ka Toivo Annuse ning Rene Ilvese finantsinvesteeringute lahter. Ainsana vähendas oma investeeringuid Oleg Ossinovski, seda umbkaudu 100 000 euro võrra.
Kinnisvarasse suur osa valimist aktiivselt ei investeeri. Pooltel kinnisvarainvesteeringud puuduvad, pea pooltel märgilisi muudatusi aasta kaasa ei toonud. Vaid Charlie Viikbergi kinnisvaraportfelli väärtus kasvas saja tuhande euro võrra.
Polariseerivad dividendid
Dividendide poolest jagunes valim kaheks: pooled võtsid välja, pooled mitte. Enim, 150 000 eurot, maksis endale Stefan Andersson. Veel võtsid dividende välja Lauri Lind (108 000 eurot), Rene Ilves (21 000 eurot) ja Oleg Ossinovski, kes premeeris ennast pea 10 000 euroga.
Seis turgudel segane
Praegust olukorda turgudel iseloomustab Ilves sõnaga keeruline. „Ühest küljest on keskpankadel väga lõtv rahapoliitika, teisalt valitsevad turgudel mitmed hirmud – Brexit, Hiina nõrkus, sõjad, massiimmigratsioon, riikide võlakoormad, madal majanduskasv, deflatsioon jne,“ selgitas Ilves ning möönis, et mingeid otsuseid on sellistes oludes teha keeruline.
See on ka üks põhjus, miks Ilves ei kavatse uusi investeeringuid otsida. Teine on varaklasside kallidus – soodsaid finantsinstrumente on tema sõnul tänapäeval maailmas väga vähe. Vaba raha tekkimisel lubas ta selle paigutada olemasolevatesse investeeringutesse.
Ilvese mõtted kattuvad suuresti Charlie Viikbergi omadega. „Olen sügise suhtes ärev, ega pilt ilus ei ole,“ sõnas Viikberg, kelle arvates on Brexit ja muud globaalsed sündmused makropilti pigem hullemaks kui paremaks teinud. Võrreldes 2007. aastaga on Viikbergi sõnul aga ebakindlusest tingituna ettevõtete finantspuhvrid olulised paksemad. „Tänaseks on selge, et kõik valmistuvad kriisiks. Millal see juhtub, on teine asi,“ möönis väikeinvestor.
Intressid on nullis, osas riikides isegi miinuses, Viikbergi sõnul pole raha pankadest seetõttu ettevõtlusesse jõudnud. „Peamine rahapoliitiline relv, millega kriise ületatakse, on tänaseks täiesti tühjaks lastud,“ selgitas Viikberg, lisades, et kõige selle taustal hakkab kommunistlik idee, et anname kõigile tuhat eurot, tunduma aina tõenäolisema. „Vähemalt elame huvitaval ajal, mille sarnast pole maailmas veel olnud,“ võttis Viikberg asja kokku.
Tallinna börs ei jää Viikbergi sõnul kindlasti välismaa arengutest puudutamata. „Meie börsi liigutavad tegelikult ikkagi välisinvestorid,“ ütles ta. Tema sõnul avaldub see suuremate aktsionäride nimekirja vaadates – jäme ots on välisinvestorite käes. Näiteks on Viikbergi sõnul Norra riigifond Eestisse investeerinud 9 miljonit eurot. „Päris märkimisväärne number,“ sõnas ta.
Kaks O-d: Olympic ja ootamine
Investeerimissoovitusi andes rõhutas Ilves, et dividendiaktsiatesse investeerimisel tuleb enesele selgeks teha, kas dividenditootlus on jätkusuutlik. „Näiteks maksab Tallinna Vesi korralikku dividendi, kuid ettevõtte kohal ripub kohtuotsus, mis võib hävitada firma kasumlikkuse ning koos sellega ka dividendi,“ kirjutas Ilves meilivahetuses. „Praegu kaupleb Tallinna Vee aktsia sellistel tasemetel, nagu oleks kohtuvõit kindel. Mis siis, kui tuleb hoopis kaotus?“ arvas ta.
Ilves kiidab Olympic Entertainment Groupi aktsiat. Olympic kinnitas tänavu dividendiks 15 senti aktsia kohta. „Tänase turuhinna juures teeb see tootluseks 7,5%, mis on negatiivsete intresside maailmas väga märkimisväärne,“ arvas Ilves. Tema sõnul näevad Olympicu tulevikku positiivsena ka analüütikud. „Aasta teisest poolest hakkab ettevõtte tulemusele positiivset mõju avaldama Hiltoni hotelli avamine, laienemised Lätis ja Leedus ning Malta kasiino avamine,“ selgitas ta, lubades, et enda Olympicust saadud dividendid plaanib ta osaliselt sinna tagasi investeerida, ülejäänu aga lihtsalt maha laristada.
Viikberg arvab, et mingist hetkest peaks täielikult rahasse minema ning selle otsas aastakese istuma. „Selle vastu räägib muidugi see, et kui tõesti hakatakse helikopterilt raha pilduma, läheb inflatsioon käest ära,“ nentis ta. Viikbergi sõnul peavad keskpangad mõtlema, millise plaaniga välja tulla. Kuidas elavdada majandust inflatsiooni tõstmata.
„Kui kuskil veel väike tõus tuleb, oleks mõistlik selle ajal müüa,“ soovitab Viikberg. Intresside nulli laskmise tulemusel läheb riskivaba intressimäär alla, mistõttu aktsia hind kõikides hindamismudelites kasvab. „Täna on selle pealt paljud börsid tõusnud. Kuskile, kust tootlust saaks, raha ikkagi panna ei ole,“ selgitas Viikberg, lisades, et kui asjad hakkavad teistpidi minema, hakkavad ka hinnasihid kukkuma.
Eelmise aasta väikeinvestorite majandustulemusi ja mõtteid käsitleva loo leiab siit.
Swedbanki Baltikumi aktsianalüüsi juhti Marek Randmad üllatas positiivselt kohaliku jaeturu jätkuv kasv, negatiivselt aga Tallinna Vee kohtuvaidluse venimine.Foto: Andras Kralla / Äripäev
Swedi analüütik: oleme pigem ettevaatlikud
Praeguses investeerimiskeskkonnas on Swedbank ostusoovitustega pigem ettevaatlik, ütles Baltikumi aktsiaanalüüsi juht Marek Randma.
Kuidas iseloomustaksite kodubörsi käekäiku möödunud pooleteisel aastal?
Eelmisel aastal OMX Tallinna indeks tõusis 19%, mis oli suhteliselt lähedal meie ootustele. Võrdlusena S&P 500 tootis eurodes mõõdetuna 11% ja Stoxx 600 7%. Ka 2016 esimese poolaasta tootlus oli Tallinnas suurem kui USA või Euroopa large-cap indeksitel.
Kuivõrd suur on välismaa börside ja viimase aja globaalsete sündmuste mõju Tallinna börsile?
Pigem on mõju olnud väike. Kui Tallinna börs on sel aastal tootnud ligi 10%, siis USA ja Euroopa indeksid on olnud kas nullilähedase või negatiivse tootlusega.
Millised olid teie arvates möödunud aastal kodubörsi suurimad üllatused?
Tallinna börsil analüüsime me kaheksat ettevõtet. Kuna ettevõtete tootlus vastab üldiselt meie ootustele, siis on üllatusi vähe. Suurim üllatus viimase aasta jooksul oli ehk nafta hinna järsk langus ja Tallinki rekordiline EBITDA 2015. aastal, kui kütuseregulatsioonid tunduvalt karmistusid. Positiivse poole pealt on üllatanud ka Eesti jaeturu jätkuv kasv, mis toetab väga hästi Tallinna Kaubamaja kasvu ja marginaale. Negatiivse poole pealt üllatab Tallinna Vee kohtuvaidluse kestus, mis sel aastal alustas oma kuuendat aastat.
Millisena näete investeerimiskeskkonda selle aasta teises pooles?
Oleme soovitustega hetkel pigem ettevaatlikud. Ostusoovitused on meil kaheksast Tallinna börsi analüüsitavast ettevõttest vaid kolmel.
On Teil jagada mõni investeerimissoovitus lähitulevikuks? Milliseid kohalikul börsil tegutsevaid ettevõtteid saadab edu?
Ostusoovitused on meil praegu Tallinkil, Nordeconil ning Olympicul. Samas raporteerimisperiood algab homme ning see annab meile põhjuse vaadata üle kõikide kaetavate ettevõtete soovitused.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum