Kuidas leida tulusad aktsiad?

Fundamentaalanalüüsi kontseptsioon seisneb selles, et mingil varal on õiglane väärtus. Selle väljaselgitamiseks üritatakse kindlaks teha, kui palju ettevõte tulevikus raha teenib ja kui palju see tuleviku rahavoog võiks praegu väärt olla, avas Tõnn Talpsepp analüüsimeetodi sisu. „Sellel põhineb omakorda väärtuspõhine investeerimine, mis kujutab endast selliste ettevõtete otsinguid, mille õiglane väärtus on kõrgem kui hetke turuväärtus,“ selgitas ta.

Õiglase väärtuse leidmisel võetakse arvesse ettevõttespetsiifilisi faktorid, näiteks finantsseis, tulevikuprognoosid ning firma ja majanduse olukord. Peamisi infoallikaid on ettevõtete majandusaruanded, kõik algab reeglina finantsaruannete analüüsist ja kõige tähtsamad on on investori seisukohalt ettevõtte kasumiaruanne ja bilanss, kirjutatakse ka LHV investeerimisõpikus.

Talpsepp rõhutab, et ettevõtte majandusnäitajate analüüsimine ei anna alati täit tõde, sest sisaldab analüütikute subjektiivset hinnangut. „Tulemust mõjutab lõpuks ikka see, kuidas keegi ettevõttest arvab ja võime eksida ka sisendite valikul,“ ütles Talpsepp.

Kombineeritakse tehnilise analüüsiga

Seppo Saario on raamatus „Kuidas ma investeerin börsiaktsiatesse“ kirjutanud, et ka tema kasutab aktsiate väljavalimisel peamiselt fundamentaalanalüüsi. Siiski on Soome börsiguru jaoks äärmiselt tähtis ka see, mis hetkel üks või teine väärtpaber soetada. Seetõttu ajastab ta oma oste tehnilise analüüsi abil, täpsemalt libisevate keskmiste meetodi abil.

Talpsepp tunnistas, et tema pole libisevate keskmiste ja tehnilise analüüsi usku, kuid sellegipoolest soovitab ka tema erinevaid analüüsimeetodeid omavahel kombineerida. „Piisab vaid pilgu heitmisest graafikule, kui tegelikult oled juba kasutanud tehnilist analüüsi,“ rääkis ekspert. „Seda, kas tegu on tõusvas või langevas trendis varaga, tasub kindlasti vaadata,“ lisas Talpsepp.

Ainult tehnilise analüüsi kasutamise miinus on Talpsepa hinnangul see, et antud meetod keskendub ainult aktsia hinna liikumisele. „Tehakse eeldus, et graafikult peegelduvad ajaloolised mustrid korduvad ka tulevikus, tegelikkuses pole teada, kas muster on juhuslik või mitte,“ selgitas Talpsepp.

„Tehniline analüüs ei süvene ettevõtete käekäiku mõjutavatesse faktoritesse ning seal on oluline vaid hind ja selle liikumine, fundamentaalanalüüsi puhul on olukord vastupidine, keskendutakse sellele, mis ettevõtet mõjutada võib, kuid ei saada aimu sellest, millal hind muutuma hakkab,“ rääkis Talpsepp. Seega võib ainult fundamentaalanalüüsi kasutades leida alahinnatud ettevõtteid, kuid pole infot, millal need õiglase väärtuseni jõuavad.

Talpsepp soovitab fundamentaalanalüüsi kasutada eelkõige pikaajalistel investoritel, ettevõtete majandusnäitajate põhjal tehtud järeldused rakenduvad tõenäolisemalt just pikaajaliselt. „See periood, kus fundamentaalanalüüsist kasu on, võiks alata aastast. Mida pikem horisont, seda rohkem see tehnika võrreldes tehnilise analüüsiga annab,“ märkis Talpsepp.“Fundamentaalanalüüs paneb investorid aru saama, mis ettevõttega on tegemist ning mis on need faktorid, mis tema käekäiku mõjutavad,“ kinnitas ta, lisades et fundamentaalanalüüs ei pruugi ära tasuda väga väikeste summade investeerimise puhul.

Vaata ka suhtarve

Eksperdi hinnangul on lisaks erinevate analüüsimeetodite kasutamisele tähtis jälgida ka finantssuhtarve. „Selle koha pealt on investori elu väga lihtsaks tehtud,“ viitas ta üldtuntud suhtarvudele, näiteks P/E suhe.

Talpsepp rõhutab, et eelkõige on tähtis suhtarve erinevates kontekstides tõlgendada. „Alati ei ole ühest vastust, mis ühe või teise suhtarvu väärtus peaks olema – see sõltub olukorrast,“ sõnas Talpsepp.

Lisaks nimetas Talpsepp suhtarvud EV/EBIT ja EV/EBITDA ning tõdes, et andmeid, millele investor saab toetuda, on palju. „Tuleb lihtsalt kindlaks, teha, mida on mingil hetkel kõige kasulikum kasutada. Teinekord võib see olla ka tagantjärele teadus,“ tõdes ekspert.

Samuti tuleb arvestada, et suhtarvud muutuvad kogu aeg. "Analüüsiraportite jälgimisel on kindlasti kasulik kuupäeva vaadata,“ rõhutas Talpsepp. „Lisaks tuleb arvestada, et suhtarve, nt P/Ed saab arvutada mitut moodi – kõige tavalisem on see, et võetakse viimase nelja kvartali kasum ja hind jagatakse nelja kvartali kasumiga aktsia kohta, aga seda saab arvutada ka ettevaatavalt, arvestades nt järgmise nelja kvartali prognoose,“ tõi ta näite.

Talpsepp möönis, et ise ta ainult suhtarvudel põhinevaid investeerimisotsuseid ei teeks. „Näiteks võib alati kõrvale võtta mingi võrdlusgrupi ettevõtted ja nende muutuse ajas, siis näeb ka turudünaamikat,“ selgitas ekspert.

Aluseks makromajanduslik olukord

Seda, kuidas börsid käituvad, mõjutab suuresti ka üldine makromajanduslik pilt. „Tasub vaadata, kuidas muutub raha pakkumine ehk kui näiteks Euroopa Keskpank ja USA trükivad raha juurde, siis ilmselgelt on sellel börsidele positiivne mõju,“ selgitas Talpsepp. „Kui see on ootamatu, võib see mõju olla ka selgelt nähtav,“ lisas ta.

Samuti võib raha juurdetrükil olla negatiivne mõju. „Praegu on turule paisatud päris suurtes kogustes raha, nüüd ongi küsimus, kas see jätkub,“ rääkis Talpsepp. „Kui raha pealevoog peaks peatuma, siis oleme üsna raskes seisus – hinnad võivad oluliselt kukkuda,“ selgitas ta.

Seega ei pruugi ka alahinnatud aktsiate leidmine üldisele majandusolukorrale vastu saada. „Kui leida alahinnatud aktsia ja nüüd tabab turgu hinnašokk, on ikkagi väga suur tõenäosus oma raha kaotada,“ ütles Talpsepp. Sellegipoolest võib alahinnatud aktsia kukkuda teistega võrreldes mõnevõrra vähem.