Korterite üürihinnad on jõudnud taluvuspiirile

Lisaks pole uute korterite puhul alanud aasta esimesel kuuel kuul oodata pakkumishinna vähenemist, sest nõudlus uusarenduste vastu suureneb järelturul müüdavate korterite arvelt. Seega ei saa investorid loota, et üürihindade alanedes väheneb nende jaoks ka pinna soetusmaksumus.

Äripäeva küsimuse peale, kas praeguste üürihindade juures ning nende võimalikku langust silmas pidades täna üürikorterisse investeerimine valesid tootlusootusi ei tekita, leidis Soppe, et raha kinnisvarasse paigutada tasub ikka. „Suuremat hinnalangust on näha eelkõige kesklinna piirkonnas, kuid kui praegu osta Mustamäele 80 000 euroga korter ning investeerida 10 000 eurot veel sisustusse, siis täna sealt saadav 500-600eurone üüritootlus on siiski piisav,“ leidis ta. „Nõudlus suureneb - järjest enam tuleb uusi IT-spetsialiste, kes saavad väga head palka ja on valmis korterit üürima.“

Samuti võib tulevikus langeda järelturult leitavate vanemate korterite maksumus. „Järelturul näeme aga ilmselt küll pakkumise üleküllust, sest inimesed panevad oma kinnisvarasid müüki samade hindadega, mille nad maksavad uusarenduste eest,“ selgitas ekspert. „Neid ei õnnestu algselt küsitud hinnaga müüa ja ajapikku alanevad seetõttu ka hinnad,“ kinnitas Soppe.

Stabiilsem tootlus ärikinnisvarast

Kuigi ülepakkumine on kohale jõudnud ka ärikinnisvarasse, leiab Uus Maa analüütik Igor Habal, et heas asukohas hoonete tootlusvahemikud on asjaosalistele teada. „Kui võidupakkumiseks ei lähe, sooritatakse oste ikkagi 6,5-7,5protsendise tootlusootusega büroo- ja kaubanduspindade puhul, 7,5-8protsendilise tootlusootusega stock-office tüüpi hoonete puhul ning 8-8,5protsendilise tootlusootusega lao- ja tootmishoonete puhul,“ kinnitas Habal.

Kuna aga Tallinna aastase 1,2-1,3protsendilise elanike juurdekasvu taustal tuleb pealinna võrreldes tänase mahuga juurde 10 protsenti A- ja B-klassi büroopindu, on ka investorid ettevaatlikumaks muutunud ning tehingute arv vähenenud. „Suuremad investorid otsivad täna heas asukohas suure ehitusõigusega hooneid või stabiilse rahavooga objekte, kus on pikad lepingud ja kvaliteetsed üürnikud,“ selgitas Habal, kuidas ärikinnisvaras õnnestub investoritel enda tootluseootus stabiilsemalt ja realistlikumalt paika panna.

Lisaks takistab ärikinnisvaras üürihindade langust fakt, et suuri allahindlusi ei taheta avalikult teha. „Nii hakkaksid ka olemasolevad üürnikud hinda alla kauplema,“ rääkis Habal. Küll aga üritatakse üürnike suhtes muul viisil paindlik olla. „Arendajad on valmis meelitama erinevate pühademunadega nagu näiteks väiksem üür esimesel aastal või võimalus tasuda seda pikemate perioodide kaupa kui kuu.“

Samuti on ärikinnisvara sektoris võrreldes elukondlikuga ka vähem emotsionaalsust. „Hoolimata info hinnangulisest, mida põhjustab üüritehingute ja tootluste täpse andmebaasi puudumine, on ärikondlikus kinnisvaras vähem infomüra,“ lõpetas Habal.