Miks on Euroopas kogutud pensioniraha keeruline Eestisse tuua?

Pensioniks kogumine on Euroopa Liidu erinevates riikides lahendatud siseregulatsiooniga. Euroopa Liidu üleselt ei ole harmoniseerimist toimunud, sellest on mõni aasta räägitud ja selle üle mõtteid vahetatud. Ka PEPP (Euroopa standardile vastav vabatahtlik pensioniks kogumise toode) ei harmoniseeri turgu, vaid tekitab pensionikogumise lisavõimaluse.

Üks põhjus, miks harmoniseerida on raske, on maksustamine, mis on igas liikmesriigis erinev. PEPPi puhul jäävad kehtima siseriiklikud maksusoodustused, mis on riigiti erinevad. Eelduslikult kehtivad Eestis makse tasuvatele PEPPi klientidele tulevikus samad soodustused, mis kehtivad III sambasse kogumisel (investeeringud on tulumaksust vabastatud, kui need ei ületa 15% brutopalgast ega 6000 eurot aastas).

Samas on Eestis vabatahtlikku III sambasse kogumine praegu väga paindlik, see tähendab, et kogutud summa saab soovi korral kohe kasutusse võtta, samuti on võimalik teenusepakkujat hõlpsasti vahetada. PEPP sellist paindlikkust ei võimaldada – raha saab üldjuhul kasutada ainult pensionieas ning teenusepakkujat vahetada 5 aasta tagant. Seetõttu hetkel ei näe, et miks seni III sambasse kogunud inimene peaks hakkama tulevikus eelistama PEPPi – maksusoodustus on sama, aga raha kasutamine ja teenusepakkuja vahetamine piiratum.

Ilmselt on PEPP huvitavam neile, kes töötavad elu jooksul mitmes Euroopa Liidu riigis ja vajavad pensioniks kogumisel lahendust, kus teise riiki tööle asumine ei ole takistuseks. Praegu on näiteks mujal Euroopas kogutud pensioniraha Eestisse üle tuua keeruline, kuna III sammas on meil "liiga paindlik", mistõttu ei ole siia raha ületoomine üldiselt lubatud, ning II sambasse raha toomisel läheb suur osa rahast hoopis I sambasse.