Uusjärv: anname raha tagasi
Tartu vitamiinitootja, Meravita kaubamärki kasutav Medical Pharmacy on börsile tulekust rääkinud pikalt. Novembris pidi aset leidma debüüt alternatiivbörsil, millele Nasdaqi turujärelevalve nüüd esialgu vee peale tõmbas.
Medical Pharmacy nõukogu esimehe Swen Uusjärve sõnul tuli neljapäevaõhtune otsus ootamatult. „Nüüd teeme ametliku pressiteate, lõpetame avaliku pakkumise ja tagastame raha investoritele,“ teatas Uusjärv, kes pidas tõenäoliseks, et börsi otsus kaevatakse edasi sealsesse vahekohtusse.
Tuleviku suhtes oli Uusjärv aga optimistlik: “Börsile minek tuleb, selles pole küsimustki,“ vastas ta Medical Pharmacy edasiste plaanide kohta. Ta lisas, et avalikkuse huvi ettevõtte vastu on väga suur ja kohtumised investoritega käivad. Kuigi Uusjärv numbreid ei nimetanud, osutus tema sõnul augustis alanud märkimisprotsess ettevõtte jaoks „edukaks“. Uusjärv pidas tõenäoliseks, et avaliku pakkumise asemel tehakse nüüd investoritele suunatud pakkumine. „Kahju on sellest, et me ei saa oma investoritele pakkuda seda likviidsust, mida pakub börs,“ nentis Uusjärv. Ta väljendas nördimust selle üle, et börs oma otsuse nii hilja tegi: tema sõnul tuli otsus ootamatult, kaks kuud oli märkimine käinud ja nüüd tuleb raha investoritele tagasi maksta.
Miks nii hilja?
Nasdaq Tallinna pressiesindaja Ott Raidla kinnitas, et tegelikult näevad börsi reeglid ette, et alates neile taotluse esitamisest on börsil 15 päeva aega otsuse tegemiseks. Raidla kirjeldas olukorda nõnda, et taotlus vaadati läbi, selles avastati puudusi, millest anti ka ettevõttele endale teada. Pärast puuduste avastamist tuleb ettevõte aga veelgi suurema luubi alla võtta ning siis on börsil lõpliku otsuse tegemiseks kuni kolm kuud aega. Raidla selgitas, et täpseid põhjuseid, miks Medical Pharmacy taotlus tagasi lükati, saab kommenteerida börsi noteerimis- ja järelevalvekomisjoni esimees Riho Rasmann, kellelt reedese päeva jooksul paraku vastust ei saanud. Küll kinnitas Raidla, et börsiteates toodud põhjused – finantsseisund, majandustegevus, juhtimine ning aktsionäride plaanitav struktuur ja õigused – olid seal välja toodud põhjusega.
Et Medical Pharmacy siis hinnanguliselt alates augusti keskpaigast rasket võitlust First Northile mineku eest pidas, ei andnud investoritele teada ei ettevõte ise ega börs. Märkimine sai jätkuda täie hooga.
Okkaline rada
Medical Pharmacy Group AS – mida tuntakse pigem kaubamärgi Meravita all – teekond investorite südamesse ja börsile on olnud okkaline. Medical Pharmacy loodi 2012. aasta lõpus Investoriteliidu juhtfiguuride, sh Swen Uusjärve poolt. Ettevõtte peamiseks tegevusalaks on vitamiinide valmistamine ja turustamine. Sel aastal sõlmiti leping suure kaubandusketiga, mis peaks neil klientideni jõudmise lihtsamaks tegema.
Olen südamest rõõmus
Julgen seekord olla väga avameelne ja öelda, et olen südamest rõõmus, et börsi noteerimis- ja järelvalvekomisjon sellise otsuse tegi. Tegemist on enam kui kahtlase ettevõttega, IPO turundamine ja müük oli vastuolus igasuguste eetika- ja hea tava põhimõtetega ning isegi märkimise lubamine oli juba kellegipoolne hooletus või viga.
Uusjärve sõnul käib ettevõtte börsileviimise protsess alates 2015. aastast, mil ta enda sõnul kohtus esimest korda Nasdaqi esindajatega. Mullu juulis algatati prospekti kooskõlastamine finantsinspektsioonis. Kui Äripäev Investoriteliidu omamoodi ristrahastusskeemi kajastas, oli ettevõte oma lehel teatanud börsilemineku plaanidest.
Kuid libedalt see tee ei läinud. Tänavu kevadel kaebas Medical Pharmacy juhatus eesotsas Swen Uusjärve ja Heiki Moikiga rahandusministrile, et finantsinspektsioon neid kiusab ega taha prospekti kinnitada. Ilma finantsinspektsiooni vastavate kinnitusteta aga edasi börsile või antud juhul First Northile liikuda ei tohi. Uusjärv kurtis, et sellega jäi hulk raha kaasamata. Suveks oli see takistus kõrvaldatud: juuli lõpus saadi kokkuleppele ning prospekt avaldatud. Medical Pharmacy ei raisanud aega: augustis kutsuti kokku pressikonverents, kus Uusjärv kutsus üles ettevõttesse investeerima ning kuulutas haruldaselt pika, kolm kuud vältava aktsiate märkimisperioodi avatuks.
Pärast seda oli plaan viia aktsiad Nasdaq First Northi alternatiivbörsile. Aktsia hinnaks oleks kujunenud kuni 34 eurot, kokku oli ettevõttel plaan koguda kuni 4,1 miljonit eurot. See oleks omakorda suunatud nii tootearendusse kui ka vanade laenude tagasimaksmisele. Mitu investeerimishuvilist märkis, et kuna ettevõte jäi mullu 62700eurose aastase müügitulu juures poole miljoni euroga kahjumisse, olid investoreid huvitavad suhtarvud üsna nutuses seisus.
Õige pea ilmusid linnapilti Meravita logodega reklaamid, mis märkimisest teada andsid. Näis, et kõik sujub plaanipäraselt. Neljapäeva õhtul pärast börsipäeva lõppu saatis Nasdaq Tallinn aga välja börsiteate, kus teatas, et Medical Pharmacy aktsiaid kauplema ei võeta.
Swen Uusjärv andis tulevikuplaanidest rääkides mõista, et pole börsilemineku mõtet veel maha matnud ning avaldas nördimust börsi üle. „Mingeid konkreetseid põhjuseid, miks meid First Northile ei lubata, välja ei toodud. Ei öelnud enne ei meie nõustaja ega börs, et me ei sobi. Mul on tunne, et meie prospekti hakati Tallinna börsil liiga hilja lugema, sest need küsimused, mis me saime…need oleme juba ammu finantsinspektsiooniga selgeks vaielnud! Aga mis on siis First North? Põhjamaades on need kasvuettevõtted, kõrge riskitaseme ka kasvuga. Mina olen seda meelt, et aktsia hinna peab määrama turg. Kui emissioon ebaõnnestub, siis on selge, et peame midagi muutma. Aga täna ta investoritele meeldib,“ ütles Uusjärv.
Kommentaar: suunatud pakkumisel oma riskid
Mis on suunatud pakkumine ja millised riskid-võimalused sellega investorile kaasnevad. selgitab finantsinspektsiooni turujärelevalve ja sunni divisjoni juhi Kristjan-Erik Suurväli:
"Suunatud pakkumine on mitteavalik pakkumine. Seda on võimalik teha mitmel moel: kas suuremahuliselt, ühele suurinvestorile. Alla 150 eraisikust investorile ühes Euroopa Liidu riigis. Kolmas variant on teha suunatud pakkumine institutsionaalsetele investoritele, siin investorite limiiti pole.
Sellist prospekti nagu avaliku pakkumise puhul, pole suunatud pakkumise puhul vaja. Seal võib ettevõte ise avaldada seda informatsiooni, mida soovib. Investoritel on samuti õigus hääletada ja õigus saada dividende. Kui aga ettevõte pakub, ütleme 10 protsenti ettevõttest suunatud pakkumise kaudu, on investor vähemusaktsionär, kellel endal väga suurt sõnaõigust ettevõtte juhtimises kaasa lüüa, pole. Kõige suurem puudus on see, et investor ei pruugi enam ettevõttest välja saada. Kui börsiettevõttel on järelturg – piltlikult öeldes, hääletad jalgadega – kui ettevõte ei meeldi, müüd aktsiad maha, siis sel juhul pead ise otsima teise investori, kellele müüa.
On kaks varianti, mida Medical Pharmacy teha saab: kas ettevõte otsustab ise senistele investoritele raha tagasi anda. Või siis teiseks, koostatakse prospekti lisa, mis annab senistele investoritele automaatselt õiguse aktsiad tagasi müüa."