Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Salavõimalus Saksa börsilt

    K+Si kaaliumitehas.Foto: Bloomberg.

    Kuigi Saksa hiiglasliku väetisefirma kasumimarginaal näitab vähenemist, võib kontsern uue superplaani toel osutuda heaks investeerimisideeks.

    Kasselis asuv K+S on oma enam kui 120aastase ajaloo jooksul paremaid päevi näinud ja praegu jätab ettevõte investorile esmapilgul veidi räsitud mulje. Suur võlakoormus, langevad marginaalid – ei kisu just investeerima.
    Samas hoiab maailma suuruselt viies ja Lääne-Euroopa suurim kaaliumiväetiste tootja kogu maailmaturu kaaliumiväetiste turust oma käes tubli kaheksa protsenti. Ning verivärske plaaniga meelitab kontserni juhtkond investoreid magusate lubadustega: kehvemad päevad olla seljataga ning 13aastases perspektiivis võiks ettevõtte käive kolmekordistuda ja firma teenida parimate päevadega võrreldes kaks korda suuremat EBITDA kasumit.
    Praeguste numbritega K+S küll suurt usaldust ei tekita: mullu langes ettevõtte käive aasta võrdluses 17 protsenti, 3,5 miljardi euroni. Veel nukramat pilti näitab kasum: kui 2010-11 suudeti teenida ligikaudu 600 miljonit eurot puhastulu, siis kasuminumber on aasta-aastalt vähenenud ning kuivas mullu napilt 174 miljoni euroni. Ärikasum kukkus lausa 71 protsenti. Ka dividendi on investoritele aasta-aastalt vähem makstud.
    Seejuures oli soolaüksuse osakaal ärikasumist 88%, samal ajal kui see veel paar aastat enne seda oli see vaid 27% kogukasumist. Väetiseüksuse kasum on langenud lihtsalt sedavõrd palju. 2017. aasta esimesel poolel ettevõtte käive siiski juba kasvas 2%, kuid ärikasumis nägime langustrendi jätkumist – see tuli 166 miljonit eurot, mida oli 29% eelneva aasta samast perioodist vähem.
    Ettevõte ise näib elavat läbi murrangulisi aegu: kui väetisemüük moodustas K+Si kogumüügis mullu veidi üle poole, siis veel näiteks 2015. aastal oli väetistest saadav ärikasum 70% kogu ettevõtte kasumist.
    Veel 2013–2015 oli kaaliumi ja magneesiumi äriüksuse ärikasumi marginaal 26-27% ning soola oma ulatus 7-14%-ni. Soola rentaabluse kõikumine näitab sõltuvust ilmast ehk seda, kui palju ja millise hinnaga saab ettevõte müüa jää sulatamiseks mõeldud soola. Ehk siis: tundub, et kontsern peab oma tooteid turul teisiti positsioneerima.
    Mis on murekohad?
    K+Si peamisteks murekohtadeks on suur sõltuvus väetise maailmaturu hindadest, Saksamaa väetisekaevanduste suurem kulude tase võrreldes konkurentidega Venemaal, Valgevenes ja Kanadas ning ettevõtte suur võlakoormus.
    Väetise hinnad on püsinud viimased kolm aastat madalal. Kui veel 2012. aastal oli kaaliumkloriidi hind 480 dollari juures tonnist, siis praegu on see 218 dollari peal. Positiivseks võib ehk pidada vaid seda, et hinnalangus pole sel aastal enam jätkunud, vaid hind jõudis põhja teha veebruaris 214 dollari peal.

    K+S on üle 3miljardilise aastakäibega väetise- ja soolatootja. Ka firma nimi tuleb sõnadest kaalium ja sool (kali und salz).

    K+Si peakontor on Saksamaal ning firma peamised väetise- ja soolakaevandused asuvad Saksamaal, USA-s, Kanadas, Tšiilis ja Hiinas. K+S on viimastel aastatel näinud sarnaselt teiste väetisetootjatega kasumimarginaali vähenemist, sest väetiste hinnad on pakkumise suurenemise tõttu alla tulnud.

    Konkurentsis püsimiseks kaaliumi kaevandamise kuluga otsustati 2011. aastal osta üks Kanada ettevõte, mille järel alustati Kanadasse kaaliumi kaevanduskompleksi rajamist. Kaevandustehase esimeses faasis on tootmisvõimsuseks 2 miljonit tonni aastas. See kasvatab firma senist tootmisvõimsust kolmandiku võrra, sest 2016. aastal oli firmal kaaliumi ja magneesiumi toodete toodangu mahuks 6,1 miljonit tonni.
    K+Si juhtkond avaldas rahulolu sellega, et uue tootmisüksuse rajamisel õnnestus püsida eelarve piires. Siiski oli see kulu firma rahavooga võrreldes suhteliselt kõrge, 3,1 miljardit eurot, mis seletab ka võlataseme suurt tõusu.
    Viimasel aastal on seoses uue kaaliumitehase ehitamisega kapitalikulutusi tehtud 1,2 miljardi euro juures, mis on tähendanud ligikaudu 700 miljoni euro suurust negatiivset puhast rahavoogu aastas. Sellega seoses jõudis 2016. aasta lõpuks netovõla/EBITDA suhtarv 8,1 juurde tõusta, mis on väga kõrge laenukoormuse tase. 2016. aasta lõpus oli firma netovõlg 3,6 miljardit eurot ning omakapital 4,55 miljardit eurot.
    Võrdluseks võib tuua, et veel 2012. aasta lõpus oli võlatase alla miljardi euro, täpsemalt 827 miljonit eurot, kuid firma ärikasum oli toona kolm ja pool korda kõrgem. Firma kestvuse tagamiseks otsustas juhtkond välja töötada uue pikaajalise strateegia, mis nüüd oktoobris investoritele esitati.
    Uus strateegia aastaks 2030
    Uue kavaga plaanitakse 2030. aastaks jõuda 11 miljardi euro suuruse aastakäibeni ja teenida aastas 3 miljardit eurot EBITDA kasumit (intresside, maksude ja amortisatsioonieelne kasum). Võrdluseks võib tuua, et senine kõrgeim EBITDA kasum oli ettevõttel 2008. aastal, ligikaudu 1,5 miljardit eurot, ning 2016. aastal 519 miljonit eurot.
    Eesmärgi saavutamiseks tekitatakse esiteks üksuste vahel sünergia, nii et ärimudelis hakatakse lähtuma kliendi-, mitte tootepõhisusest. Väetiste ja soola jaoks hakatakse rohkem kasutama samasid logistilisi lahendusi ja müügivõrgustikku.
    Luuakse neli otse tarbijale suunatud üksust, kus väetise- ja soolamüük käivad koos. Nendeks üksusteks on põllumajandus, tööstus, jaetarbijad ning kogukonnad. Just tööstuses nähakse nö peidetud tšempionit, sest selle all on mitmeid tegevusvaldkondi, kus on korraga nõudlus nii kaaliumi kui ka soola järele. Üksuste koondumisega plaanitakse kasumit suurendada 150 miljoni euro võrra aastas alates 2020. aasta lõpust.
    Teiseks plaanitakse jõuda positiivse vaba rahavooni 2019. aastaks. Kõrge võlakoormuse tõttu ei saa ettevõte praegu edasise laienemise peale mõelda ning kasutada tuleb olemasolevat ressurssi. Võlakoormust plaanitakse nelja aasta jooksul kaks korda vähendada, nii et netovõla/EBITDA suhtarv jõuab 2020. aasta lõpuks 4 juurde. Sellega seoses soovitakse saada investeerimisjärgu krediidireiting 2023. aastal, mille järel saab hakata taas mõtlema ka uute kaevanduste või ettevõtete ülesostmiste peale.
    Ettevõtte sünergia toel plaanitakse rohkem rõhku panna eriväetiste ja tööstusele minevate toodete müügile, et vähendada tavapärast suurt sõltuvust väetiste maailmaturu hindadest tavalise kaaliumväetise müügi korral, ning sõltuvust ilmaoludest jää- ja lumesulatussoola müügi puhul. Kui praegu annavad tavapärane kaaliumväetis ning jääsulatamise sool 38% ettevõtte kogukäibest, siis 2030. aastaks oodatakse nende osakaalu langust 25% peale. Ning seda olukorras, kus ettevõtte kogu oodatav käibe kasv on keskmiselt 9% aastas.
    Aktsia reaktsioon
    Peab ütlema, et sellise suurejoonelise plaani avalikustamise järel tundsid investorid ja aktsiaanalüütikud pettumust – K+Si aktsia langes plaani avaldamise päeval 7%. Millest selline langus?
    Esiteks oodati, et K+S eraldab soolaüksuse väetiseüksusest ning toob soolaüksuse eraldi firmana börsile. See oleks ettevõtte sisemist väärtust paremini välja toonud.
    Teiseks oodati, et teatatakse mõne Saksamaa väetisekaevanduse sulgemisest, sest need kaevandused ei pea hinnakonkurentsile eriti hästi vastu. Saksamaal on kulud suuremad kui Venemaal, Valgevenes või ka Kanadas, kus maa sees asuvad väetisedeposiidid on kergemini kättesaadavad.
    Kuid ettevõte otsustas hoopis soolaüksuse veelgi tugevamalt väetiseüksusega liita ning Saksamaal suletakse vaid üks kaevandus, millest oli juba varem teada antud. Ettevõtte tegevjuhi sõnul on Saksamaal siiski vaid spetsiaalväetiste kaevandused, mis peaksid hinnakonkurentsis paremini vastu pidama.
    Kokkuvõttes on K+Si puhul murekoht kõrge võlakoormus. Teisest küljest on oluline, et üks suur investeering uude kaevandusse on tehtud ning järgnevatel aastatel saab K+S hakata juba selle investeeringu vilju maitsma.
    Kust tuleb ettevõtte raha?
    Kogu maailma kaaliumväetiste müügis on K+Si osakaal 8%. Olulisemateks konkurentideks on Põhja-Ameerika firmad Potash Corp, Mosaic ja Agrium, mis koos omavad Kanada kaaliumi ekspordifirma Canpotex. Teised olulised konkurendid on Venemaa Uralkali, Valgevene Belaruskali, Iisraeli ICL, Jordaania APC ning Tšiili SQM.
    K+Si kaaliumi- ja magneesiumitooted lähevad suures osas Euroopasse (osakaal üksuse käibest 56%) ning suuruselt teine turg on Lõuna-Ameerika (21% üksuse käibest). Soolatoodete üksuse müügil on Põhja-Ameerika osakaal lausa 67%, järgnevad Euroopa 23% ja Lõuna-Ameerika 10%ga. Euroopas on soolaüksusel kõige tuntum ESCO bränd, mis toodab soolasid nii toiduainetetööstusele, keemiatööstusele kui ka jääsulatamiseks.
    Põhja-Ameerika suur soolamüügi käive on tulnud Morton Salti ostuga 2009. aastal. Morton Salt on Põhja-Ameerika üks suurtest soolatootjatest peale Cargilli ja Compass Mineralsi. Kui soolaturg on üldiselt stabiilne ning Põhja-Ameerikas ja Euroopas madala kasvumääraga, siis kiiremat kasvu võib täheldada arenevatel turgudel, eriti Hiinas, kus Molton Salt alustas koostöös kohaliku partneriga kõrge kvaliteediga lauasoola pakkumist 2015. aastal.
    Soola osas on K+Si kõige suurema käibega turusegmendiks jääsulatamise sool. Siin on K+S konkurentidega võrreldes paremas positsioonis, sest tänu oma mitmel mandril asuvale tootmisvõrgustikule saab firma kiiresti vastata nõudluse kasvule külma talve korral, vastavalt Põhja-Ameerikas või Euroopas. Näitena võib tuua, et eelmisel aastal tuli soolaüksuse käibest 52% jääsulatamise soolast, 18% tööstussoolast, 15% keemiatööstusele minevast soolast, 8% tarbijale mõeldud soolast ja 7% toiduainete töötlemise soolast. Nii et kui USAs, Kanadas ning Euroopas on lumerohked talved, mõjub see K+Si käibele ja kasumile positiivselt.
    Möödunud aastal oli kaaliumi ja magneesiumi tooteportfellist pool puhtalt kaaliumkloriid (3 mln tonni) ning teine pool olid eritooted (2,4 mln tonni) ja tööstustele mõeldud tooted (0,7 mln tonni). Eritoodete seas on näiteks kloorivabad väetised või väetised, millel on eriline toitainete sisaldus magneesiumi, väävli ja naatriumiga. Tööstustele mõeldud toodete seast on näiteks erineva puhtuseastme ja terasuurusega kaaliumi- ja magneesiumitooted, mis lähevad kasutamisse keemiatööstuses, klaasi ja plastiku tootmisel, mineraalõli tööstuses, metallurgiaprotsessides, tekstiilitööstuses, biotehnoloogias, nafta- ja gaasikaevandamises ning plastiku ümbertöötlemises.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.