Nii kahe viimase kuu kui terve aasta tootlusedetabeli tipust leiab Nordea Asian Focus Equity Fundi ning sama panga Emerging Markets Focus Equity Fundi. Seejuures on oluline teada, et Eestist neid fonde küll ei hallata, kuid siinne Luminor pank pakub võimalust investeerida Luksemburgist juhitud Nordea fondidesse. „Kaks viimast kuud on olnud üsna head ning seda on toetanud globaalne majanduskeskkond ja jätkuv aktsiaturgude tõusutrend,“ põhjendas Luminori säästmis- ja investeerimistoodete juht Anton Skvortsov fondide edu.

Tabeli tagumisest poolest leitavate Ida-Euroopa aktsiafondide nõrkust põhjendas Skvortsov aga euro kursiga. „Aasta algusest tugevnenud euro mõjutas ettevõtete tulemusi negatiivselt, sest üle poole tuludest saavad Euroopa ettevõtted väljastpoolt eurotsooni,“ selgitas ta. „Sellest tulenevalt olid Euroopa aktsiafondide tootlused viimasel kahel kuul nullilähedased, kuid aasta algusest ületab see siiski 10 protsenti,“ lisas Skvortsov.

Tabeli viimaselt realt leitava SEB Ida-Euroopa Small Cap fondi juhi Marko Daljajevi sõnul mõjutas Ida-Euroopa turge ka volatiilsus. „Negatiivse poole pealt paistab silma esimese poolaasta staar Türgi, mis 11. septembrist alates on kaotanud eurodes mõõdetuna pea 16 protsenti,“ rääkis ta. Swedbanki fondijuht Ene Õunmaa lisas Türgi mõjudele veel ka Poola turuindeksi, mille väärtus on protsendi võrra kahanenud.

Rehabilitatsioon Venemaalt

Möödunud kahe kuu jooksul on paranenud ka alles hiljuti edetabeli põhjas olnud Venemaa fondide tulemused. Õunmaa juhitud Swedbanki Venemaa aktsiafondi aitas kergitada fakt, et panustatakse indeksitest vähem jaeketti Magnit. Samuti tõstsid fondiosaku väärtust Venemaa suurim pank Sberbank, naftatootja Lukoil ja internetiteenuste ja -reklaami pakkuja Yandex. „Sberbanki aktsia tootlus on 20. novembri seisuga alates aasta algusest 24 protsenti,“ rõõmustas Õunmaa.

Kui Swedbanki fond võitis Magnitile mittepanustamisest, siis SEB Russia Fundil nii hästi ei läinud. „Magniti aktsia järsk hinnalangus oli sama muljetavaldav kui Sberbanki aktsia ralli,“ kirjeldas SEB fondi juht Pavel Lupandin. „Kunagine investorkogukonna lemmik Magnit avaldas ootustest oluliselt nõrgema EBITDA marginaali ning ettevõte kaotas seejärel kolmandiku turuväärtusest, sest investorid kardavad, et kõrgete marginaalide aeg Venemaa jaekaubandusturul võib olla läbi saamas.“

Lisaks mõjutas SEB Russia Fundi ka kasvav müügisurve Magniti peamise konkurendi X5 aktsiale. Sellegipoolest leiab Lupandin, et paljudel investoritel on Venemaa suhtes positiivne vaade. „Makromajanduse soliidne taastumine, madalam nafta hinnatase, mis on vajalik eelarve tasakaalustamiseks ning sel aastal teistest arenenud turgudest maha jäämine on mõni põhjus, miks investoritele Venemaa praegu meeldib.“

Trigon Fundsi fondijuht Mehis Raud lisas tugevale makropildile Venemaa tugevust toetava faktorina ka vähenenud negatiivse meediakajastuse. „Samuti on hinnatasemed suhtarvude, vaba rahavoo ja dividenditootlikkuse poolest maailma aktsiaturgude kontekstis endiselt atraktiivsed,“ märkis Raud.

Laiemad positiivsed arengud

Skvortsovi sõnul oli positiivseid arenguid märgata pea kõikidel maailma aktsiaturgudel. „Oktoobris alanud kolmanda kvartali finantstulemuste avaldamise hooaeg andis aktsiaturgudele positiivse tõuke,“ märkis ta. „Ühtlasem globaalne majanduskasv, madal inflatsioon ning maailmakaubanduse hoogustumine aitasid ettevõtetel saavutada korraliku tulude ja kasumi kasvu.“

Kasvust sai osa ka LHV Maailma Aktsiate fond, mille juhi Mikk Tarase sõnul olid september ja oktoober neile aasta ühed parimad kuud. „Näeme majanduse kasvutsükli hoogustumist ja ettevõete häid finantstulemusi, tänu sellele tõusis meie fondi osak kahe kuuga 5 protsenti,“ rõõmustas Taras.

Positiivsetest arengutest mõjutas aktsiafonde ka tõusev nafta hind, eriti LHV Pärsia Lahe fondi puhul. Sellegipoolest jäi fondi tootlus viimasel kahel kuul negatiivseks. „Nafta hinna positiivseid mõjusid varjutavad ajutiselt sise- ja välispoliitilised arengud seoses Saudi Araabiaga,“ selgitas Pärsia Lahe fondi juht Joel Kukemelk.

Olukord soosib muutusi

Kuna majanduses on head ajad, otsustas Taras seda oma fondis ära kasutada. „Pärast viimaste kuude tugevat tõusu oleme lukustanud kasumeid investeeringutes, kus on jäänud vähe tõusuruumi, ja tõstnud fondis vaba raha osakaalu,“ rääkis ta.  

Sellest hoolimata on nad teinud ka uusi investeeringuid. „Viimati soetasime Soome paberi- ja puidutööstuse Stora Enso aktsiaid, mis saavad kasu taastuvmaterjalide kasvust, ettevõttel on üle maailma suurelt metsamaad ning ta väärindab seda tselluloosiks ja pakendimaterjalideks,“ ütles ta. Taras lisas, et Stora Enso üks tugevusi on pakendimaterjalide tootmine - kitsas nišiturg, kus on vähe tegijaid ja kõrged marginaalid.

Daljajev aga lisas oma fondi portfelli Poola kinnisvaraarendaja LCC. „Nägime atraktiivset valuatsiooni koos ennustatava kasvupotentsiaaliga,“ põhjendas ta valikut. Samal ajal vähendati SEB Ida-Euroopa Small Cap fondis Türgi aktsiate osa, sest riski ja tulususe suhe pole enam soosiv.

Swedbank vähendas oma Venemaa aktsia fondis toormesektori esindajate osakaalu ning lisas kõrge dividenditootluse ja madalate hinnasuhtarvudega nafta- ja gaasisektori aktsiaid. Ida-Euroopa aktsiafondi suurimad positsioonid olid Õunmaa kinnitusel 20. novembri seisuga Poola jalatsitootja ja -müüja CCC, Poola võlakoguja Kruk ja Türgi lennukompanii Turkish Airlines. 

„Viimastel kuudel oleme suurendanud positsioone Türgi lennukompaniis ja lennujaamade operaatoris TAV Airports, samuti oleme positiivselt meelestatud Türgi turismisektori suhtes ning suurendanud positsiooni naftarafineerijas Turpas,“ kirjeldas Õunmaa viimaseid tehinguid. Vähendatud on osalust Poola IT-firmas Asseco.

Pärsia Lahe Fondi suurimaks investeeringuks tõusis aga Omaani Bank Muscat ning suurim osa on portfellis Araabia Ühendemiraatidel ja Saudi-Araabial, kus Kukemelki hinnangul on suurim heade investeerimisvõimaluste valik.

Trigon oma portfellides suuri muudatusi ei teinud.

Nafta hind luubi all

Aasta lõpu tootluse määrab Venemaa fondide jaoks nafta hind. „Venemaal on korralikult rallinud nafta edasine liikumine võtmeküsimus,“ sõnas Daljajev. „Arvestades suhteliselt kiiret tootmismahu kasvu USAs, võiks oodata, et pärast Saudi Araabia uudiste vaibumist vajub nafta hind taas allapoole,“ ennustas Õunmaa. Samal ajal kompenseerib langevat nafta hinda Venemaa majanduse stabiilsem ja positiivsem olukord ning paranenud seis autoturul ja üldises tarbimises.

Kukemelki hinnangul aitab 2,5 aasta kõrgtasemel püsiv Brenti nafta oluliselt parandada ka Pärsia lahe regiooni väljavaateid. „2018. aasta prognoositud eelarvekulutusi vaadates oleks tulude ja kulude tasaskaalustamiseks vaja 61dollarilist nafta hinda, mida on võimalik ka turult saada,“ arvas Kukemelk. Veel mõjutavad tema juhitud fondi novembri lõpupäeval toimuv OPECi kohtumine, pinged, Saudi-Araabia ja Katari pinged ning FTSE otsus Saudi Araabia lisamise kohta MSCI Arenevate turgude indeksisse juunis. Mõjusid oodatakse Saudi Aramco IPOlt järgmise aasta teises pooles.

Türgit silmas pidades on Daljajevi sõnul peaküsimus, kuidas käitub riigi keskpank nõrgeneva liiriga. „Liiri ja riskantsete varade korrektsiooni on võimalik peatada intressimäärade tõstmisega,“ viitas ta ühele võimalusele, kuid lisas, et tegemist on poliitiliselt raske otsusega.

Õunmaa sõnul on liiri odavnemisele praegu taas hoogu andnud president Erdogani mitteortodoksne vaatenurk võitlusele inflatsiooniga. „Presidendi arvates on intresside tõstmine inflatsiooniga võitluses vale tee,“ selgitas Õunmaa.

Üldist makromajanduslikku pilti nähakse aga jätkuvalt helgena. „Tugev ning ühtlane majanduskasv, madal inflatsioon ja kasvavad kasumid on aktsiaturgudele ideaalne keskkond,“ leidis Skvortsov. Negatiivse poole pealt tõi ta välja investorite liigse rahulikkuse. „Aktsiaturud on juba pikalt läinud üles ilma suurema korrektsioonita, üldine volatiilsuse tase on väga madal, lisaks on investoritel päris korralik aktsiate ülekaal – ajalooliselt on see viinud korrektsioonile,“ märkis Skvortsov. Madala volatiilsuse pärast tundis muret ka Raud.