General Electric – kui investorid kaotasid lootuse

Artikkel

- Börsiuudised
- Rait Kondor
- 30. aprill 2018 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
General Electric – kui investorid kaotasid lootuse
General Electricu logo USA börsilFoto: Scanpix
Ajal, mil börsid tõusid ja aktsiad rekordeid lõid, kõlasid USA börsi raudvara General Electricu hädad justkui läheneva kriisi ettekuulutus. Ehk on praegu just õige hetk seda nõrkust ära kasutada?
General Electric on viimastel aastakümnetel maailma tuntuim tööstusettevõte, millel on väga tuntud tegevjuhid eesotsas Jack Welchiga. Viimased paar-kolm aastat on ettevõte silmitsi suurte probleemidega, mis päädisid 2017. aastal rekordsuure kahjumiga ja tegevjuhi enneaegse lahkumisega.
Aktsia hind on 2016. aasta keskpaiga tasemest langenud 60%. Sellele vaatamata on firma turuväärtus 125 miljardit dollarit ehk kaks korda suurem, kui Ameerika suurimal autotootjal General Motors. See näitab, kui suure ettevõttega on tegemist.
General Electric on legendaarne ettevõte, mis on välja kasvanud kuulsa Ameerika leiutaja Thomas Alva Edisoni 19. sajandi lõpul asutatud firmast.
Firma legendaarsusest annab tunnistust see, et General Electric on Dow Jones’i tööstuskeskmise aktsiaindeksi koosseisus juba 1896. aastast saadik ehk 122 aastat.
Kuidas hinnata GE väärtust?
General Electricul on kaheksa tegevusharu ning üksteist ärisuunda. Tegemist on maailma tuntuima lennukimootorite, elektrijaama turbiinide ning meditsiiniseadmete tootjaga.
Lisatud tabelist on näha, millise osa iga tegevusharu annab käibest ja kasumist. Seejuures on kasumina arvestatud mitte-raamatupidamisstandardite järgi mõõdetud kasumit, sest see annab ettevõtte sõnul näitajate võrdlemiseks parema pildi.
Näeme, et General Electricul on palju erinevaid üksusi, nii et seetõttu on neid keerulisem analüüsida kui mitut temast suuremaid ettevõtteid, näiteks Microsofti, Amazoni või Google'it. Seetõttu on ka GE õiglast väärtust keeruline hinnata.

Ebaõnnestunud ost
GE viimaste aastate probleeme on paisutanud kaks suurt ostu: Alstom Prantsusmaalt ning Baker Hughes USAst. Eriti hakkab silma Prantsuse energeetikafirma Alstomi ost 2015. aastal, mis oli GE aegade kõige kallim ost ning millest pidi saama kontserni tõeline triumf ja suur laienemine Euroopa turule.
General Electric sai Euroopa Liidult loa osta 2015. aasta septembris Alstomi energeetikaüksus pärast seda, kui lubas suure gaasiturbiinide tootmise müüa ühele Itaalia firmale. GE maksis Alstomi eest 12,4 miljardit eurot ehk 13,9 miljardit dollarit ning pärast üksuste müüki oli ostukulu 10,1 miljardit dollarit. Võrdluseks: tol hetkel oli General Electricu turuväärtus 250 miljardit dollarit - praegu on see 50% väiksem ehk 125 miljardit dollarit.
Alstomiga sai ühes firmas kokku kaks maailma suurimat elektrijaamade tehnoloogilise sisu tootjat. General Electricu rajatud elektrijaamade võimsus kasvas Alstomi ülevõtmisega 50% võrra, 1500 gigavatini.
Probleemid mõjutavad ka Eestit
General Electric andis ostu eel investoritele teada, et kahe sarnase üksuse ühendamisel saab ta viie aasta jooksul hoida kokku kolme miljardi dollari eest kulusid. Hiljem tuli välja, et Alstomi teenuse- ja ehituslepingutega tuli kaasa palju probleeme, nii et praeguseks on GE pidanud suuri varasid maha kirjutama.
Alstomi ostuga seoses jõuavad General Electricu viimaste aastate probleemid ka teatavasti Eestisse, kus on probleeme Eesti Energia uue Auvere elektrijaama nõuetekohase käivatamisega.
General Electric on pidanud siin jaama valmimise hilinemise tõttu maksma 99,5 miljonit eurot trahvi ning Eesti Energia on juba mõista andnud, et tõenäoliselt tuleb veel lisa. Õnneks on Eestil alternatiivset elektritootmisvõimsust, nii et mis ühe õnnetus, see teise õnn.
Kuid Auvere on vaid üks näide Alstomi probleemidest. General Electricul sattus Alstomi ost aega, kus konkurents elektrijaamade ehitamise turul kasvas, nii et pakkumine ületas nõudluse. Seetõttu on selliste objektide kasumlikkus ehitaja jaoks langenud ning Alstomi väärtus tublisti kahanenud.
Ka General Electric on Alstomi väärtust oma bilansis allapoole kirjutanud, mistõttu on ettevõte kandnud suuri kahjumeid.
Veel üks probleemne ost
Teiseks problemaatiliseks ülevõtuks oli naftaväljadele puurimis- ja hooldusteenuseid pakkuva Baker Hughes’i enamusosaluse ost 2017. aasta juulis. GE ostis selles firmas 62,5% osaluse, soov oli see integreerida oma nafta- ja gaasiväljade seadmete ärisse.
Baker Hughes’i probleemiks oli tööstusharu madalseis - nafta hind oli suhteliselt madal ning naftaväljade teenuste pakkumine ületas nõudlust, mis viis ka teenuse pakkumise hinnad allapoole.
Kui eelmise aasta novembris teatas Flannery, et võidakse kaaluda ostetud ettevõttest loobumist, siis nüüd, veebruaris, kinnitas tegevjuht siiski, et Baker Hughes’i jäädakse osanikuks vähemalt kaheaastase lukustusperioodi lõpuni, nii nagu 2017. aasta suvel enamusosalust ostes sai kokku lepitud. Samas näitab juba müügi kaalumine, kui kehval järjel General Electric ennast selle ostu järel tunneb.
General Electric on tuntud selle poolest, et ettevõtte uus tegevjuht tuleb alati firma seest. Ülemaailmselt tuntuks sai 1981. aastal firmat juhtima asunud Jack Welch, keda tema karmi vallandamispoliitika tõttu hakati kutsuma Neutron-Jackiks. 1995. aastal hakkas ta tootmisprotsesside kuluefektiivsemaks juhtimise nimel juurutama kuue sigma tee poliitikat, mis tõi esialgu suure kulude kokkuhoiu, kuid mida mitmed vanemad General Electricu töötajad peavad põhjuseks, miks ettevõte on jõudnud praegusesse täbarasse seisu.
Welchi lahkumise järel 2001. aastal sai uueks juhiks Jeff Immelt, kelle juhtimisel struktureeriti firma mitu korda ümber. Pärast kolme väga kehva aastat lahkus Immelt 2017. oktoobris, kuigi veel mõni kuu enne teatas firma, et Immelti jätkab sama aasta detsembrini. Kuid juhtimisvead olid selleks ajaks juba ilmsed.
Uueks juhiks sai John Flannery, kes oli seni juhtinud GE edukat meditsiiniseadmete üksust. Flanneryle ei antud tavapärast uue tegevjuhi sajapäevast sisseelamisperioodi, vaid ta pidi hakkama kiirelt uue plaaniga tegelema. Nii sündis juba novembris General Electricu restruktureerimise kava.
Üks viimaseid negatiivseid sündmusi General Electricu jaoks oli 13. aprillil, kui firma teatas, et pidi eelmise kahe aasta majandustulemusi väiksemaks arvestama, nii et 2016. aasta kasum aktsia kohta vähenes 13 sendi võrra ning 2017. aasta aktsiapõhine kasum tõmmati veel 17 sendi võrra väiksemaks.
Samuti vähendati müügikäivet 2016. aasta kohta 220 miljoni dollari võrra ning 2017. aasta oma 2,2 miljardi dollari võrra. Peamiseks põhjuseks oli teenuste lepingute ümberhindamine uute raamatupidamisreeglite kohaselt.
Ümberpööramise kava
Kui Flannery pidi eelmisel sügisel ennetähtaegselt tegevjuhi kohale asuma, ei olnud tema ees sugugi kerge ülesanne. Tegemist on ju konglomeraadiga, millel ainuüksi USAs 106 000 töötajat ning üle maailma 313 000. See on ligi pool terve Eesti hõivatutest.
Flannery sai aru, et enne lähevad firma probleemid suuremaks, kui nad lahenema hakkavad. Varade mahakirjutamisi tuli teha nii eelmise aasta lõpus kui ka selle alguses. Peamiselt oli tegemist pikaajaliste teenuselepingutega, mida tuli arvestada väiksema väärtuse peale. Ka mitu Alstomi lepingut polnud päris sellised, mida GE oleks oodanud. Seda näitas ka Auvere elektrijaama juhtum.
Probleeme oli eelmisel aastal ka GE Capitaliga, mis peamiselt finantseerib GE klientidele suurte masinate ja seadmete ostu. Selles üksuses kirjutati varasid maha pärast kindlustuslepingute ülevaatamist. Tuli välja, et kindlustusüksuse reserve peab suurendama ja varasid maha kirjutama 6,2 miljardi dollari ulatuses.
Eelmise aasta novembris avaldas Flannery firma ümberpööramise kava, mille üheks osaks on üksuste müük: järgmise kahe aasta jooksul on plaanis müüa üle 20 miljardi dollari väärtuses tööstuslikke varasid. Samuti tõmmatakse mahult koomale GE Capitali, mille kasumlikkus pole enam nii hea kui varem.
General Electricu erakordsest olukorrast annab tunnistust seegi, et 50% võrra dividendi kärpimine eelmisel aastal oli ettevõttel alles teine dividendi kärbe alates Suurest Depressioonist 1930ndatel.
Millal hakkavad tulemused paranema?
GE teatas viimased kvartalitulemused 20. aprillil. Need olid olukorda arvestades suhteliselt head, nii et aktsia kerkis tulemuste järel 5%. Tugevaid tulemusi näitasid lennundus-, meditsiiniseadmete, taastuvenergia- ja transpordiüksus. Nõrgaks osutusid elektrienergia-, nafta- ja gaasi- ning GE Capitali üksus. Elektrijaamade sisseseadete üksuses nähti nõrkuse jätkumist, kui tellimuste maht langes 29%.
Nüüd on küsimus, millal hakkavad tulemused paranema? Aktsionäride üldkoosolekul 25. aprillil ütles tegevjuht Flannery, et esimesi „rohelisi võrseid“ on raskustes energia- ning nafta- ja gaasidivisjoni tulemustes juba näha.
Aktsionäride üldkoosoleku päeval tuli aga jälle tagasilöök, kui Moody’se reitinguagentuur langetas GE krediidireitingu väljavaate negatiivse peale, jättes reitingu küll tugevale A2 investeerimisjärgu tasemele. Reitingu väljavaate langetamise üheks põhjuseks oli asjaolu, et firma arvestas reservidesse võimaliku trahvi 1,5 miljardit dollarit, mis ähvardab GE Capitali tütarettevõtet hüpoteeklaenude väljastamise eest.
Nii et GE jaoks ei pruugi kõik ebameeldivad asjad seljataga olla, kuid selge on see, et investorite ootused on juba väga madalal ning positiivse üllatuse võimalus üha suurem. GE-l on tugevaid tootmis- ja teenindusüksusi, mis toovad kasumit praegu ja on toonud ka eelmistel GE jaoks keerulistel aegadel.
Põhiküsimus on, millal taastab GE investorite usalduse ning suudab oma probleemsed lepingud ning halbade liitumiste mõju maha raputada.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Konkurents
- Ajalugu
Hetkel kuum