Vene babuška on päevakauplemisega varanduse teeninud

Moskva raketitehases 340eurost palka teeniv Natalia Orlova sisustab oma vaba aega turgudel spekuleerimisega. Viimasel ajal on 54aastasel naisel läinud hästi, sest nafta hind jõudis hiljuti kolme ja poole aasta tippu. Osaliselt oli see tõus tingitud Venemaa vastu suunatud USA sanktsioonidest.

Orlova ütleb, et turgudel kauplemine on tuluallikas, mis aitab rasket majanduslikku seisu üle elada. Ta ostis just uue Infiniti luksusauto ja nüüd säästab raha, et osta kahele lapselapsele korter.

„Finantsturud on üks koht, kus sa saad tõesti oma elu muuta ja vaesusest välja tulla,“ ütles ta Moskvas Bloombergile antud intervjuus. Ta heitis pilgu oma tahvelarvutile ning naeratas: „Eilsest saati olen teeninud 1,5 miljonit rubla (18 000 eurot – toim).“

Tal läheb erakordselt hästi – suurem osa venelastest ei suuda palga eest endale head elu lubada. Elamisväärsete summade teenimiseks tuleb neil töötada aastaid või leida alternatiive - olgu selleks turgudel kauplemine, Uberi sõidud või bitcoini kaevandamine Siberis, aina enam venelasi teeb pinnal püsimiseks lisatööd.

Venemaa on taastumas viimaste kümnendite suurimast majanduslangusest. Ligi 40 protsendil majapidamistest on raskusi toidu ja riiete ostmisega, selgub Higher School of Economicsi küsitlusest. Tegemist on Venemaa ühe mainekama ülikooliga.

Olukord muutus veelgi kehvemaks pärast seda, kui USA otsustas kehtestada sanktsioonid Venemaa alumiiniumitootjale Rusal. Rubla odavnes selle tõttu aprillis 8 protsenti, mis on suurim kuine kukkumine alates 2015. aastast. See ähvardab suurendada inflatsiooni, mis alles eelmisel aastal langes alla 4 protsendi taseme. Pärast nafta hinna languse algust 2014. aastal ja sanktsioonide kehtestamist on Venemaal inflatsioon olnud väga kõrge.

„Inimesed on hädas. Reaalpalk ei ole lähedalgi sellele, mis see oli enne kriisi,“ ütles IHS Markiti Venemaa ökonomist Lilit Gevorgyan. „Paljudel on ametlik täiskohaga töö ja samal ajal tegutsetakse mustalt mingisuguse ettevõtlusega.“

Vaatamata sellele, et päevakauplemine võib tuua väga suuri kaotusi, on see venelaste seas järjest populaarsem. Paljud on majanduse kehvast seisust väsinud – palk on nigel ning inflatsioon sööb sääste. Moskva börsil avati mullu 250 000 uut päevakauplemise kontot ning nüüd on neid kokku 1,4 miljonit. Eraisikutest kauplejad moodustavad aktsiate kauplemismahust umbes 37 protsenti ja valuutade omast 7 protsenti.

Börs pakub kauplejatele isegi koolitusi ning organiseerib võistlusi. Tegevusel hoitakse silm peal ning börs püüab tagada, et algajad liiga suuri kaotusi ei kannaks. Tõsi küll, nende kohalolu ei ole aga piisavalt suur, et vältida suuri hinnaliikumisi.

Geopoliitika võib olla küll ettearvamatu ja tekitada hinnaliikumisi, aga läbipõlemise tõenäosus on samuti suur. Moskvas tegutsev programmeerija Aleksandr Semenjakov kaupleb aktsiatega vabal ajal. Temal sanktsioonide kehtestamise ajal nii hästi ei läinud. Ta kaotas eelmisel aastal teenitud rahast poole, sest kohalik aktsiaindeks kukkus 8,3 protsenti.

„Õnneks ei investeerinud ma kõiki oma sääste,“ ütles Semenjakov. „Turg on praegu väga karm. Paljud on raha kaotanud.“

Vaatamata kaotustele usub ta, et investeerimine pakub siiski head võimalust. Venelaste netosissetulek on hakanud vaikselt tõusma.

Suur osa venelastest sõltub aina enam ka varimajandusest ja reguleerimata ettevõtlusest, nentis Higher School of Economics. Iga viies venelane püüdis 2017. aastal leida täiendavat sissetulekuallikat. 2016. aastal oli see näitaja 17 protsenti.

Orlova on harjunud, et riskib kõigega. Oma esimese suure võidu sai ta 2003. aastal Yukose naftafirma aktsiaga spekuleerides. Toona vahistati ettevõtte üks suuremaid aktsionäre. Ta ütles, et müüs oma väikse köögitarvete poe ning investeeris kogu raha turgudele.

Investeering oli mõnda aega ka väga tulus. 2008. aasta finantskriisi ajal kaotas ta aga kõik oma säästud. Sama asi juhtus 2014. aasta Venemaa turgude krahhi ajal. Mõlemal juhul töötas ta administraatorina Krunitševi kosmosekeskuses, mis ehitas Protoni rakette. Töö aitas tal uuesti jalule tõusta ja turgudele naasta.

Orlova ütles, et investeerimine on ainuke võimalus, kuidas tütart ja kaht lapselast toetada. 2017. aasta viimases kvartalis teenis babuška kokku 4,5 miljonit rubla (54 000 eurot).

„Ma pean neile midagi jätma, sest ma ei tea, kuidas nad minuta hakkama saavad,“ rääkis Orlova.