Artikkel
  • Jaga lugu:

    Miks raha arenevatelt turgudelt lahkub?

    Türklased Recep Tayyip Erdogan plakati ees, millel on üleskutse: "Kõik uute eesmärkide poole!"Foto: AFP/Scanpix

    Kui viimasel paaril aastal on arenevad turud investorite lemmikud, siis praegu pole olukord enam kaugeltki nii, kirjutab Bloomberg.

    Viimastel nädalatel on raha arenevate turgude riskid selja taha jätnud ja USAsse voolanud, tõstes sellega dollarit ja langetades arenevate turgude valuutasid. See on juhtunud nii Türgi, Argentiina, Ungari kui ka Indoneesiaga, kus investorid on väljunud aktsia- ning võlakirjainvesteeringutest.
    Miks väljub raha arenevatelt turgudelt?
    Lihtsustatult öeldes on raha oportunistlik ning läheb sinna, kus saab kõrgemat tootlust teenida. Hiljutine liikumine toimus pärast seda, kui USA, Jaapan ja Euroopa hoidsid keskpankade intressimäärad kas nulli ligidal või sellest allpool, et aidata majandustel 2008. aasta finantskriisist toibuda.
    See vähendas aga võlakirjade ja aktsiate atraktiivsust ning investorite raha liikus arenevatele turgudele, kus suuremad riskid lubasid ka suuremat tootlust. Nüüd toimub vastupidine liikumine: USA kiirem kasv, tõusvad intressimäärad ning tugevam dollar vähendavad arenevate turgude atraktiivsust.
    Kui halvaks võib olukord minna?
    Mõnedel hinnangutel on tegemist turu ajutise reaktsiooniga ning spekulandid, kes olid teinud panuse langevale dollarile, ehmatasid selle hiljutisest tugevusest. Teiste arvates on arenevad turud aga kehvemas seisus, kui paljud investorid arvavad. Harvardi professor Carmen Reinhart on öelnud, et kasvav laenukoormus, kaubandussõda, tõusvad intressimäärad ning peatunud kasv on teinud arenevad turud haavatavaks.
    Kes veel haavatav välja näeb?
    Majandused, mis sõltuvad dollarist ja teistest valuutadest enda kaubandusdefitsiidi rahastamiseks. Siin paistavad silma Filipiinid, India ja Indoneesia, kel on Aasia enim kukkunud valuutad. Ühtlasi võivad raha väljavoolule olla tundlikumad riigid, kelle riiklike võlakirjade omanike seas on kõige enam välisomanikke, nende seas Lõuna-Aafrika Vabariik, Indoneesia ja Venemaa.
    Mis on juhtunud Türgiga?
    Arenevate turgude seas on just Türgi kõige enam pihta saanud. Valuuta on dollari vastu langenud sel aastal enam kui 17 protsenti. Türgil on ka suur eelarvepuudujääk ning suurim kaubanduse defitsiit G-20 riikide seas. Ning kuigi Türgi inflatsioon ületab 10 protsenti, hoidub keskpank intressimäärade edasisest tõstmisest, kuna president Recep Tayyip Erdogan eelistab oma majanduslike arusaamade tõttu madalaid intressimäärasid. See on jätnud investoritele Türgist riskantse mulje.
    Miks laenavad nii paljud riigid dollarites?
    Pärast 2008. aasta finantskriisi kasutasid arenevad turud võimalust saada odavat laenu. Müües võlakirju dollarites, mitte kohalikus valuutas, saadi dollareid eelistavate investorite tähelepanu. Türgis ulatub dollarites võetud ettevõtete võlg 40 protsendini SKTst. Ühtlasi ignoreerisid investorid ohu märke, nagu kasvav kaubandusdefitsiit ning valitsuste laristamine. Samuti jäeti tähelepanuta fakt, et aina tugevnev dollar teeb võlgade tagasimaksmise hiljem kallimaks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Nõustajad: tehinguturg kukkus, aga vaba raha otsib sihte – ka Eestis
Pärast rekordilist aastat tehingumaastikul on tehingute maht tänavu langenud ning turul valitseva ebakindluse tõttu võib oodata eelneva aastaga võrreldes mõnevõrra madalama aktiivsuse jätkumist, kuid PwC tehingute nõustamise eksperdid Raul Ruubel ja Sass Karemäe soovitavad vaadata karuturust kaugemale ja keskenduda pikale perspektiivile.
Pärast rekordilist aastat tehingumaastikul on tehingute maht tänavu langenud ning turul valitseva ebakindluse tõttu võib oodata eelneva aastaga võrreldes mõnevõrra madalama aktiivsuse jätkumist, kuid PwC tehingute nõustamise eksperdid Raul Ruubel ja Sass Karemäe soovitavad vaadata karuturust kaugemale ja keskenduda pikale perspektiivile.
Jaemüüjad hoidsid USA aktsiaturge vee peal
Standard & Poor’s 500 ja Nasdaqi indeksid lõpetasid teisipäeva langusega, Dow Jonesi indeks näitas aga tõusu. Aktsiaid hoidsid suuresti vee peal jaemüüjad ja tarbekaupade tootjad, kellele pakkusid tuge häid tulemusi näidanud Walmart ja Home Depot, vahendab Reuters.
Standard & Poor’s 500 ja Nasdaqi indeksid lõpetasid teisipäeva langusega, Dow Jonesi indeks näitas aga tõusu. Aktsiaid hoidsid suuresti vee peal jaemüüjad ja tarbekaupade tootjad, kellele pakkusid tuge häid tulemusi näidanud Walmart ja Home Depot, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Kui juhid, siis tee seda hästi
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Raadiohommikus: elektrituru reformist
Kolmapäevases hommikuprogrammis võtame ette elektrituru reformi, millega tahab valitsus alates oktoobrist pakkuda talve üleelamiseks kodutarbijatele fikseeritud hinnaga paketti.
Kolmapäevases hommikuprogrammis võtame ette elektrituru reformi, millega tahab valitsus alates oktoobrist pakkuda talve üleelamiseks kodutarbijatele fikseeritud hinnaga paketti.
Mölder: suured kulutused tehakse selles koalitsioonis, tulude pool jääb uuele valitsusele Kokkuvõte riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungist
Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 654 eurole jätab riigieelarve ilma 82 miljonist, kuid selle võrra jääb inimestele rohkem raha kätte. Tervise- ja tööministri ettepanek töötuskindlustusmakse tõstmiseks pole aga veel valitsussegi jõudnud.
Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 654 eurole jätab riigieelarve ilma 82 miljonist, kuid selle võrra jääb inimestele rohkem raha kätte. Tervise- ja tööministri ettepanek töötuskindlustusmakse tõstmiseks pole aga veel valitsussegi jõudnud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.