Miks raha arenevatelt turgudelt lahkub?

29. mai 2018, 17:00
Türklased Recep Tayyip Erdogan plakati ees, millel on üleskutse: "Kõik uute eesmärkide poole!"
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180529/BORS/180529568/AR/0/AR-180529568.jpg

Kui viimasel paaril aastal on arenevad turud investorite lemmikud, siis praegu pole olukord enam kaugeltki nii, kirjutab Bloomberg.

Viimastel nädalatel on raha arenevate turgude riskid selja taha jätnud ja USAsse voolanud, tõstes sellega dollarit ja langetades arenevate turgude valuutasid. See on juhtunud nii Türgi, Argentiina, Ungari kui ka Indoneesiaga, kus investorid on väljunud aktsia- ning võlakirjainvesteeringutest.

Miks väljub raha arenevatelt turgudelt?

Lihtsustatult öeldes on raha oportunistlik ning läheb sinna, kus saab kõrgemat tootlust teenida. Hiljutine liikumine toimus pärast seda, kui USA, Jaapan ja Euroopa hoidsid keskpankade intressimäärad kas nulli ligidal või sellest allpool, et aidata majandustel 2008. aasta finantskriisist toibuda.

See vähendas aga võlakirjade ja aktsiate atraktiivsust ning investorite raha liikus arenevatele turgudele, kus suuremad riskid lubasid ka suuremat tootlust. Nüüd toimub vastupidine liikumine: USA kiirem kasv, tõusvad intressimäärad ning tugevam dollar vähendavad arenevate turgude atraktiivsust.

Kui halvaks võib olukord minna?

Mõnedel hinnangutel on tegemist turu ajutise reaktsiooniga ning spekulandid, kes olid teinud panuse langevale dollarile, ehmatasid selle hiljutisest tugevusest. Teiste arvates on arenevad turud aga kehvemas seisus, kui paljud investorid arvavad. Harvardi professor Carmen Reinhart on öelnud, et kasvav laenukoormus, kaubandussõda, tõusvad intressimäärad ning peatunud kasv on teinud arenevad turud haavatavaks.

Kes veel haavatav välja näeb?

Majandused, mis sõltuvad dollarist ja teistest valuutadest enda kaubandusdefitsiidi rahastamiseks. Siin paistavad silma Filipiinid, India ja Indoneesia, kel on Aasia enim kukkunud valuutad. Ühtlasi võivad raha väljavoolule olla tundlikumad riigid, kelle riiklike võlakirjade omanike seas on kõige enam välisomanikke, nende seas Lõuna-Aafrika Vabariik, Indoneesia ja Venemaa.

Mis on juhtunud Türgiga?

Arenevate turgude seas on just Türgi kõige enam pihta saanud. Valuuta on dollari vastu langenud sel aastal enam kui 17 protsenti. Türgil on ka suur eelarvepuudujääk ning suurim kaubanduse defitsiit G-20 riikide seas. Ning kuigi Türgi inflatsioon ületab 10 protsenti, hoidub keskpank intressimäärade edasisest tõstmisest, kuna president Recep Tayyip Erdogan eelistab oma majanduslike arusaamade tõttu madalaid intressimäärasid. See on jätnud investoritele Türgist riskantse mulje.

Miks laenavad nii paljud riigid dollarites?

Pärast 2008. aasta finantskriisi kasutasid arenevad turud võimalust saada odavat laenu. Müües võlakirju dollarites, mitte kohalikus valuutas, saadi dollareid eelistavate investorite tähelepanu. Türgis ulatub dollarites võetud ettevõtete võlg 40 protsendini SKTst. Ühtlasi ignoreerisid investorid ohu märke, nagu kasvav kaubandusdefitsiit ning valitsuste laristamine. Samuti jäeti tähelepanuta fakt, et aina tugevnev dollar teeb võlgade tagasimaksmise hiljem kallimaks.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
29. May 2018, 16:20

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing