Harju Elektri juht: olen mantlipärijale mõelnud

Artikkel

Harju Elektri juht Andres AllikmäeFoto: Andras Kralla
- Börsiuudised
- Pille Ivask
- 31. august 2018 kell 5:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Harju Elektri juht: olen mantlipärijale mõelnud
Avalikkuses pigem harva oma seisukohtadega esinev Harju Elektri juht Andres Allikmäe tunnistas Äripäeva raadio saates „Äriplaani eri“, et igatseb aega, mil kalender ei dikteeri teda, vaid tema kalendrit.
Allikmäe kritiseeris avaliku sektori liigset reguleeritust ning välismaailmale ettevõtjasõbraliku riigi mulje jätmist. Eesti eesotsas näeks ta aga hea meelega poliitilisi jõude, kes suudaksid välja tulla pikema plaaniga ega valitseks riiki valimistest valimiseni. Hea juhtimise saladuseks peab ta aga väikest masohhismi.
Räägime alustuseks Eesti majandusest. Kuidas teile tundub, kui te vaatate suurt pilti, siis kuidas Eesti majandusel üldse läheb?
Võib-olla oleks mõistlik alustada sellest, et Eesti majandus on küllaltki väike, see majandusruum on väike ja väga paljudele firmadele on Eesti nii-öelda äri tegemiseks ikkagi pisut pisikene. See eeldab seda, et vaade peab olema kindlasti Eestist välja. Seda enam tahaks, et kodumaailm oleks hästi korras, liiguks hästi. Momendil tundub asi olevat enam-vähem korras. Alati on firmasid, kes saavad hästi hakkama ja teisalt on ka neid, kellel on alati probleeme.
Kas te oskate välja tuua, millega olete praegu eriti rahul ja mis vajaks kohe kiiret parandamist?
Üldine heaolu on ju Eestis märgatavalt paranenud ja tõusnud. Täna on ikkagi töövõtjate turg ja nemad dikteerivad väga paljusid asju ette, nii et ma arvan, et keskmiselt läheb keskmisel Eesti inimesel isegi paremini kui varem. Alati on kisa-kära olnud ju avaliku sektori ja sellega seonduvate asjade ümber. Seal ei ole võib-olla kõik asjad veel korras, aga pole ettevõtjate võimuses seda parandada.
Hiljuti ütles kaubandus- ja tööstuskoja juht Toomas Luman, et riik püüab reguleerida ja parandada asju, mida tegelikult ei eksisteeri.
Jah, ma nõustun Toomas Lumaniga, et reguleeritakse asju, mida ei oleks vaja võib-olla reguleerida. Otsitakse asendustegevusi. Mind on alati häirinud see, et me oleme väga püüdlikult üle võtnud ja praktiliselt kohe rakendanud Euroopa Liidust tulenevaid määruseid, mis väikse riigi väikse majanduse, väiksema ettevõtluse ja mistahes sellega seonduva jaoks on kurnav ja administratiivselt mittevajalik. Eesti võiks kindlasti kasutada oma väiksuse eelist, et olla paindlik.
Samas Eesti on paipoisi mainega ju alati olnud, kõike tahetakse teha, nagu ettekirjutused ette näevad.
Kas Eesti ühiskonna liikmed saavad sellest mingisugust kasu ja edu? Ma ei usu, et see on toonud kaasa tohutult ärivõimalusi. Regulatsioonid tehakse sellised, et seadusandlus natuke soosib moonutatud ettevõtjasõbralikkust. On olemas hea protektsionism, et oma maa ettevõtjaid, inimesi eelistatakse, kaitstakse.
Kas Eestis on hea äri teha, võrreldes näiteks Põhjamaadega?
Ei ole otseselt nii, et Soomes oleks parem teha. Me oleme Soomes olnud edukad, see on ilmselt sellest, et me oleme olnud seal oma toodetega ja lahendustega natukene paremad.
Aga kui see konkurents on nii kange, siis kas mõnikord võiks ju abi olla ka sellest, et aidata mingisuguseid seaduseelnõusid painutada endale sobivas suunas?
Reeglid peavad kõigile samad olema, kui nad on halvad, siis nad on kõigile halvad. Ma ei taha olla ülekohtune, aga mulle tundub, et praegune riigihanke seaduse regulatsioon ei ole ühegi ettevõtja jaoks sõbralik, sest määrab vähim hind. Kedagi ei huvita, milline on tehniline lahendus, on ta parim, kas ta on jätkusuutlik. Seetõttu saab riik kehvi lahendusi, sõidame mõnikord kehvadel teedel ja õnnelik ei ole keegi.
Teie olete päris mitu aastat öelnud, et kuna Eesti turu osakaal on Harju Elektril aina kahanemas, siis peate oma peakontori ära Soome kolima. Kas see oli nali?
See oli pigem nali. Meil on Soomes hästi läinud ja tunneme ennast seal vajalikuna.
Olete te päriselt mõelnud, et kolitegi Soome?
Me oleme ikkagi Eesti patrioodid ja me arvame, et Eesti lipp on see, mida tuleb uhkelt üleval hoida. Seetõttu meie peakorter on täna siin ja ka jääb loodetavasti siia.
Harju Elekter on börsil olnud alates 1997. aastast ja tegu on siiani ainsa tehnoloogiafirmaga. Miks?
Tehnoloogiaga seotud firmasid oli varem, näiteks Telekom ja Norma. Nüüd oleme me vaid jäänud. Teistel Balti börsidel mõningaid siiski on, aga ma ei tea, miks meil mitte.
Te olete ettevõtteid börsile kutsunud. Kui saaksite taas selle võimaluse, keda kutsuksite?
Küsimus on eelkõige omanike otsuses. Kui vaadata Eestimaal ringi, siis on siin oma kümmekond, kes võiksid börsil olla. Rohkem riigifirmasid võiks olla. Eesti Energia, VKG näiteks.
Kui aktiivne investor te ise olete?
Mul on vaoshoitud portfell, ma ei spekuleeri sellega, kindlasti olen ma selline pikkade positsioonide mees.
Mis teie portfelli kuulub?
Tallinna börsilt näiteks Tallink, Tallinna Vesi, Tallinna Sadamasse olen ma lugupidamisest ennast kirja pannud. Kaugemad positsioonid olen realiseerinud ja natuke kahetsenudki.
Mis on olnud Harju Elektri suurim ebaõnnestumine?
Ma mõtlesin sellele korra ja ma ei leidnud midagi, mida ma julgeks nimetada totaalseks läbikukkumiseks. Kindlasti on olnud probleeme või kindlasti olnud, et kõik asjad ei ole alati läinud nii, nagu sa oled plaaninud või tahtnud. Samas ega elu ja äri ongi väga dünaamiline, kõik ei saa alati sada protsenti õnnestuda.
Harju Elektri puhul me ei saa rääkimata jätta dividendipoliitikast. Kui PKC osaluse müük sai teoks, siis ei tulnud investoritele eridividendi, kuigi Harju Elekter on päris helde dividendimaksja. Miks?
Tegelikult me ju maksime eelmise ja üle-eelmise aasta eest täiendavaid dividende. Eelkõige me oleme deklareerinud, et PKC aktsiamüük ja sellega seonduv oli ju tegelikult äritegevus ja me oleme alati deklareerinud, et neid vahendeid, mis me sealt vabastame, kasutame ikkagi oma äritegevuseks. Me oleme kahel viimasel aastal makstud välja sada protsenti oma põhitegevuse kasumist.
Kui me tehingutega jätkame, siis möödunud aasta oli tehingute mõttes märgiline. Vaatasin, et Harju elektril on 52 miljonit eurot jaotamata kasumit. Kas midagi uut põnevat on silmapiiril?
Jah, eelmine aasta oli tõesti väga tormiline, samas peame tunnistama, et selle maailma kokku sidumine ei ole sugugi nii lihtne. See eeldab, et me peame oluliselt tõstma oma haldusvõimekust. Ma arvan, et me liigume sammhaaval ja teeme nüüd jälle need asjad väga heaks ja siis liigume edasi. Nüüd on meil tugev positsioon ka Rootsis ja me arvame, et peame nendel turgudel oluliselt kasvama.
Kuidas Rootsis ellu jääda õnnestub? Kuidas seal heade tulemustega õnnestub välja tulla, hea marginaaliga?
Eks pikkamööda ikkagi vesi uuristab augu kivi sisse, tuleb teha rahulikult tööd, ajada oma asja, püsida fookuses, täita oma lubadusi.
Ma saan aru, et lähiaastail Harju Elekter vaatab nii-öelda enda sisse, et ennast sisemiselt tugevaks teha ja ülevõtmisi ei plaani?
Mine tea. Eks see sõltub meie ootustest ja ärivajadustest ja möönan ka seda, et viimasel ajal on tulnud pakkumisi kutsete näol küllaltki palju. Eks aeg on ka selline, majandus heal järjel ja firmad arvavad, et nüüd ongi see hetk, millal neid võidakse üle võtta. Loomulikult ei suuda me kõigega kaasa minna. Ei tahagi minna, aga ühel hetkel äkki on jälle see, mis meid huvitab. Aga me mitte ainult ei vaata sissepoole, vaid me ka tegutseme väga aktiivselt, et kogu see maailm ära siduda.
Kes need ettevõtted olnud on, kes on endale Harju elektrit nii-öelda kosilaseks tahtnud?
Need on erinevad elektrialaga seotud firmad. On ka sidussektorite ettevõtteid, aga ka traditsioonilisi.
Eesti ettevõtted või mujalt ka?
On ka Eestist olnud, aga ei ole tingimata olnud näha, et see meie äri toetaks. Ei ole mõtet ainult käivet minna püüdma, tahaks, et see oleks sünergiline.
Te olete öelnud midagi sellist, et alluvad võiksid juhile natuke kohta kätte näidata. Kas hea juht on natuke masohhist?
Kui sa teed midagi rumalat, siis mida varem sellele jälile saadakse, seda parem. Nii et mina olen tänulik, kui keegi tuleb mulle ütlema, et kuule, et me ei saa seda. Võib-olla see tuleneb minu iseloomust, sest ma olen ikkagi väga meeskonnamängija ja mulle meeldib, kui on hea klapp. Pean tunnistama, et mul ei ole kunagi nii ägedat meeskonda olnud kui praegu. Enamik on minust oluliselt nooremad.
Samas te olete ka öelnud, et kui te kunagi pensionile jääte, siis te hakkaksite hea meelega lugema loenguid ärikultuurist. Millest esimene loeng räägiks?
Ma arvan, et esimene loeng räägiks Soomest ja Eesti ärimeeste seiklustest Soomes. Sellistest asjadest, kuidas teineteist mõistetakse, kuidas mööda räägitakse. Kuidas teha vahet, kas me räägime ärisuhetest või räägime lihtsalt inimestevahelistest suhetest.
Kas te olete silmanud ka enda potentsiaalset mantlipärijat?
See ei peaks minu mure üldse olema, see peaks olema ju tegelikult nõukogu mure. Ja kontserni senior management'i mure. Kõik juhid peavad oskama lahkuda õigel ajal, keegi ei suuda firmale lõpmatuseni anda, kuid kui ta suudab olla firmale muudmoodi kasulik, siis ta ei tohiks seda häbeneda.
Kas olete enda puhul näiteks mõelnud mingi teooria välja või nägemuse, kuna te ise tunnete, et ei suuda enam ettevõttele anda?
Kindlasti ma olen natuke väsinud, natuke kulunud. Elu on mulle ette mänginud uusi põnevaid väljakutseid ja niikaua, kui ei ole veel selget signaali, et ma olen minetanud oma teravuse, siis võiksin ju veel natukene sellega tegeleda. Aga eks ma otsin neid märke kogu aeg. Ma tunnistan, et mõtteviisis on küll nii, et terve aktiivse elu olen Harju Elektri juhatuses olnud. Kõik see aeg, mis ma olen väga aktiivne olnud, on kalender mu elu juhtinud ja ma natuke igatsen seda aega, kus mina võiksin ise kalendrit juhtida.
Te olete tegus, te olete pildil. Kas teid poliitikasse on kutsutud?
Õnneks ei ole ja ma ei läheks ka sinna.
Miks?
Ma tunnen, et ma ei saaks olla liialt populistlik ja ma ei ole kunagi leidnud siit Eesti maastikult ka ühtegi sellist poliitilist jõudu, millele ma tahaksin lõpuni ustav olla. Mulle ei meeldi selline lühiajaline valimistest valimisteni lähenemine, see on alati olnud minu jaoks isiklikult suur probleem. Ma ikkagi loodaks ja ootaks, et Eesti poliitilised jõud käiks ühel hetkel välja pikema perspektiivi.
Tallinna börsil alates 1997. aastast
Stabiilne dividendimaksja, tootlus jääb keskmiselt 5% juurde aastas.
Harju Elektri aktsia hind on aastaga tõusnud 14,5%, makstes praegu Tallinna börsil 5 eurot.
2017. aastal sai Harju Elekter 102 miljonit käivet, ärikasum oli 5,4 miljonit eurot, brutokasum 15,3 miljonit eurot.
Tänavu esimesel poolaastal oli Harju Elektri käive 59,8 miljonit, kasvades aastaga 40%. Müügimahu tõus tuli tellimuste mahu suurenemise tõttu, aga ka uute äriühenduste soetamisega 2017. aasta teises pooles ja selle aasta jaanuaris. Sama perioodi brutokasum oli 8,1 miljonit eurot, tõustes aastaga neljandiku võrra. Ärikasum oli 1,39 miljonit eurot, langedes 34,1% aasta taguse ajaga võrrelduna.
Alates 1999. aastast on Harju Elektri juhataja olnud Andres Allikmäe.
Allikmäele kuulub 225 000 Harju Elektri aktsiat. Tema otsene osalus on 1,27%, kaudset osalust ei oma.
Äripäeva korraldatav Eesti suurim majanduskonverents Äriplaan 2019 toimub 4. oktoobril Tallinnas.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum