1990: oma raha kümnend
Tasapisi stabiliseerunud ja tõusutee hakul olevat majandust jahutasid kümnendi viimased aastad tuntavalt – lõhkes börsimull ja Venemaa finantssüsteem kukkus kokku. Kõik see pani ettevõtjaid kärpima majandusprognoose, isegi riik võttis vastu negatiivse eelarve. Märkus: rahareform, tööstuse ümberstruktureerimine, väliskapitali tulek, riigiettevõtete erastamine, väärtpaberibörsi käivitumine, metalliäri, naftatransiit, pangakrahhid.
Kuidas metsavaruja pangateenust osutas
Tartu metsandusfirma ASi Lemeks juht Jüri Külvik sõitis 1990. aastate alguses igal nädalal Tallinna sularaha järele, sest ainult nii sai metsamaterjali müüjate jaoks olla atraktiivne partner ja raha kiiresti ära maksta.
„Meil oli 1993. aastal partneriks üks suur Saksamaa firma, mis tegi Lemeksile ülekande Hoiupanga kaudu kord nädalas,“ meenutab Külvik. „Paraku võttis pangaülekande reaalne liikumine Tallinna kontorist Tartu kontorisse tollal aega viis kuni seitse päeva – nagu raha saatmine rahakaardiga nõukogude ajal.“
Külviku sõnul polnud neil kui alustaval ettevõttel käiberaha, millega metsamaterjali eest maksta. „Meie konkurendid, Skandinaavia suured metsanduskontsernid said kasutada piiramatult käiberaha, meie olime nendega võrreldamatus olukorras. Et konkurentsis ellu jääda, oli ainus võimalus ise sularahakullerit mängida.“
Nii sõeluski Külvik igal nädalal Tallinna ja Tartu vahet. Ta võttis Tallinnas pangast sularaha välja ja Tartusse tagasi jõudes leppis kolleegidest haruosakondade juhtidega kokku, kus ta kellegagi kohtub ja vajaliku portsu rahatähti üle annab.
„Üritasime üldjuhul kontorites sularahaga mitte arveldada,“ räägib Külvik. „See oli ohutuse huvides, sest vastasel juhul oleksime võinud vabalt sattuda elavaks sihtmärgiks. Me suutsime jääda katusepakkujate huviorbiidist välja. “
Lemeksi haruosakondade juhid sõitsid, kes Valgasse, kes Põlvasse, kes Jõgevale, viisid Külvikult saadud sularaha Hoiupanga kohalikku filiaali ja kandsid raha oma juhitava osakonna arvele. Nüüd võisid nad kontoris rahuliku südamega kirjutada metsamaterjali müüjale tšeki, millega too läks Hoiupanka ja sai raha kätte.
Lemeksi peamised kliendid olid tollal metsamaterjali müüvad talupidajad. Armutus konkurentsis oli eelis sellel kokkuostjal, kes kauba eest teistest kiiremini maksta suutis.
Äripäevas 29.11.2013 ilmunud artikli põhjal.
Autor: Väinu Rozental