• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 08.07.16, 13:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Investor Toomas: kas peaksin aktsiafonde vaatama?

Eesti pankade hallatavaid aktsiafonde uurides tabasin end mõttelt, et ehk oleks ka minul aeg nendesse investeerimise peale veidi analüütilisemalt mõelda. Jään ju järjest vanemaks ning pensionipõlves võimaldaks passiivsem investeerimisstrateegia välja teenitud puhkust suuremal määral nautida.
Börs.
  • Börs.
  • Foto: Reuters/Scanpix
Seetõttu otsustasin kõrvutada enda teenitud tootluse aktsiafondide pakutavaga, et näha, kas mul õnnestuks ka sel viisil oma raha 14 aastaga peaaegu neljakordistada. Annan endale aru, et oma vara fondijuhtide käe alla usaldades ning riske vähendades ma möödunud aastatega sarnases tempos oma raha tõenäoliselt kasvatada ei suudaks, kuid positiivsest tootlusest olen huvitatud siiski.
Lühiajaliselt võinuksin fondidest võita
Viimase poolteise aasta jooksul on väga hästi läinud Swedbanki Venemaa Fondil, mille tootlus oli 2015. aastal 29,3 protsenti ning möödunud poolaastal 12,16 protsenti. Tuleb tunnistada, et sinna investeerides teeninuksin rohkem, kui oma praeguse portfelliga. Viimase 18 kuu lõikes ületab nimetatud fond minu aktsiaportfelli tootlust, mis oli 2015. aastal 8,83 protsenti ning viimasel kuuel kuul 2,63 protsenti.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eelmisel aastal ületas minu portfelli tootlust ka LHV Maailma Aktsiate Fond, mis kasvas 11,21 protsendi võrra. Sellest investeeringust teeninuksin oma portfelliga võrreldes rohkem tulu aga vaid siis, kui oleksin kõik fondi osakud aastavahetusel maha müünud. Seda seetõttu, et alanud aastal pole LHV fondid suutnud enam positiivset tootlust näidata ning mainitud osakud on juuni lõpu seisuga koguni 11,19 protsendiga miinuses.
Pikaajaliselt kaotaksin
Viimase viie aasta lõikes on kasvu näidanud vaid LHV hallatav Pärsia Lahe Fond, mille osakute väärtus on tõusnud koguni 45,81 protsenti. Ülejäänud aktsiafondid on möödunud poole kümnendi jooksul langenud ning ka mainitud osakud on viimase pooleteist aasta andmete põhjal sama teed minemas.
Seevastu on minu portfelli väärtus viimase viie aasta jooksul tublisti tõusnud. Olen selle aja jooksul suutnud oma investeeringute väärtust kasvatada tervelt 34,37 protsenti, mis on neli korda rohkem, kui oleksin saavutanud mistahes Eesti pankade hallatava aktsiafondi abil.
Lähitulevikus hoian eemale
Fondiosakutesse investeerides ei näeks ma tõenäoliselt enam iial 16aastase perioodi vältel 281,93protsendilist tootlust. Täpselt nii palju olen saavutanud oma praeguse investeerimisstrateegiaga, mis on alates 2002. aastast kasvatanud minu portfelli väärtuse 64 000 eurolt 245 000 eurole. Seda peamiselt tänu headele investeeringutele Leroy Seafoodi, Microsofti, Baltika ja Apranga aktsiatesse.
Kuigi lühiajaliselt annaks Eestis hallatavatesse aktsiafondidesse investeerides küllaltki hästi teenida, leian, et minusuguse pikaajalise ning küllaltki konservatiivse investori jaoks on kõige parem jääda oma liistude juurde. Pealegi meeldib mulle ise enda heaolu eest hoolitseda ning seda kõige paremini teenivaid aktsiaid valida – seetõttu ei usalda ma ilmselt niipea oma vara ühegi fondijuhi kätesse.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 24 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele