• Jaga lugu:

    Investor Toomas: Harju Elekter otsib särtsu väljastpoolt Eestit

    Harju Elekter teatas, et jätkab laienemist.Foto: Raul Mee

    „Tulevik tuleb sõltumatult, ükskõik kui palju me seda ei ignoreeriks, ning edu võime saavutada vaid koostöös välisfirmadega,“ tõdes Harju Elektri juht Andres Allikmäe nädalapäevad tagasi LHVs investoritega kohtudes.

    Allikmäe sõnul on Harju Elektri käive Eestist vähenenud ning seetõttu on ettevõte pööranud sihiku piiri taha. „Eesti turg moodustab tagasihoidlikud 20 protsenti, põhisüüdlane selles on Eesti Energia, kes ei soovi investeerida ning ega me ka sinna midagi parata saa,“ rääkis Allikmäe.
    Pilk Skandinaaviasse
    „Kui Eesti turu osakaal vajub alla 10 protsendi, tuleb peakorter Soome viia,“ naljatles Allikmäe, viidates sellele, et juba praegu moodustab Soome osakaal Harju Elektris üle 60 protsendi. Praegu töötab Harju Elektriga seotud firmade heaks Soomes 110-115 inimest ning Allikmäe sõnul läheb neil seal hoolimata kõrgetest tööjõukuludest hästi.

    Allikmäe näeb Harju Elektri investoritena neid, kes

    1)      ei spekuleeri, vaid hoiavad pikki positsioone;

    2)      ei tee paanilisi järeldusi ühe kvartali tulemuste põhjal;

    3)      käivad ettevõttel külas ja osalevad ka üldkoosolekutel.

    Dividendipoliitikat ettevõte lähiajal muuta ei kavatse.

    Lisaks on Harju Elekter investeerinud Helsingi börsil noteeritud PKC Groupi. „Võiksime seal oma osalust ka vähendada, kuid oleme teinud strateegilise otsuse, et vahetame sealse investeeringu ainult hea tööstusinvesteeringu vastu,“ märkis Allikmäe.
    Samuti vaadatakse pärast 2014. aastal sealse tütarettevõtte sulgemist taas Rootsi poole. „Seal on palgakulud kõrged ja toona ei suutnud me oma tütarettevõtet administreerida,“ selgitas Allikmäe. „Täna aga kasutame otsemüüki ja oleme iga aastaga müüginumbreid kahekordistanud – paljudes hangetes oleme oodatud ja kutsutud partnerid,“ rõõmustas ettevõtte juht.
    Lisaks otsitakse pidevalt uusi ülevõtmisvõimalusi ning mõeldakse nii Taani, Läti, Saksamaa kui Poola turule. „Täna pean kahetsusega tunnistama, et tihti maksavad need ettevõtted, keda tahame üle võtta, liiga palju, kuid neil, kes meilt ülevõtmist ootavad, pole meie jaoks väärtust,“ selgitas Allikmäe. „Taanis aga äri vaikselt susiseb,“ oli ta optimistlik.
    Võitlus sisenemisbarjääridega
    Allikmäe tõi välja, et kuigi Rootsi turul soovitakse tegutsemist laiendada, tuleb arvestada sealsete eripäradega. „Tegemist on palju konservatiivsema turuga kui on Soome,“ kirjeldas Harju Elektri juht olusid.
    Harju Elektri juhi sõnul on Rootsis 175 000 alajaama ning igaühe elutsükkel umbes 35-40 aastat. „Rootsi turumaht on umbes 5000 alajaama aastas ning meie võitleme 1200-1500 pärast,“ ütles Allikmäe. „Rootsis kellestki parem olemine ning hangete võitmine eeldab, et pakud head hinda ja kompromissitut kvaliteeti,“ lisas ta.
    Samuti rääkis Allikmäe, et Soomes võetakse uus tulija kiiremini omaks kui Rootsis. „Rootslastel on mõtlemine, et kuidas ma välismaalase käest odavamalt ostan, kui naaberküla svensson, kellega mina pühapäeviti golfi mängin ja kelle naisega mu naine koos tikib, pakub sama teenust,“ sõnas Allikmäe. Siiski on takistusi ka Soome sisenemisel, näiteks tuleb rääkida kohalikku keelt ning seetõttu kasutatakse seal müügitööks tihti kohalikke. „Neid võetakse ka kiiremini omaks,“ oli Allikmäe veendunud.
    Olen äraootav
    Mina oma portfelli veel Harju Elektri aktsiaid ei lisa, sest ettevõtte kasv on viimastel aastatel küllaltki volatiilne. Samuti pole selle turuväärtus soovitud mahus kasvanud. Samas hoian toimuval silma peal ega välista, et võin kunagi tulevikus sellele investeeringule mõelda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kaamose tegevjuht: Lätis (veel) buumi ei ole
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Ekspress Grupp pikendas finantsjuhi volitusi
Ekspress Grupi nõukogu otsusega pikendati juhatuse liikme ning finantsjuhi Signe Kukini volitusi kuni 2024. aasta lõpuni, teatas ettevõte börsile.
Ekspress Grupi nõukogu otsusega pikendati juhatuse liikme ning finantsjuhi Signe Kukini volitusi kuni 2024. aasta lõpuni, teatas ettevõte börsile.
Raadiohommikus: Tesla teise kvartali tulemustest, Ööd Mirror Houses investeeringust ja e-kaubanduse rekordaastast
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Nädala raadiohitid: edukate naiste õppetunnid ja muudatused ühisrahastuses
Eestis paljude investorite seas menukad ühisrahastusportaalid peavad selle aasta novembriks oma tegevust põhjalikult muutma. Äripäeva raadio selle nädala ühest kõige kuulatumast saatest saab teada, mis muutusi ühisrahastusportaale ees ootab ja kuidas need muudatused turgu mõjutavad.
Eestis paljude investorite seas menukad ühisrahastusportaalid peavad selle aasta novembriks oma tegevust põhjalikult muutma. Äripäeva raadio selle nädala ühest kõige kuulatumast saatest saab teada, mis muutusi ühisrahastusportaale ees ootab ja kuidas need muudatused turgu mõjutavad.