Apple’i õun on sellest tüki hammustamiseks veel pisut toores

Ega muud jäägi üle, kui tuleb võtta tabelid lahti ja hakata numbreid lappama, et asjast sotti saada.

Kevadel, kui Buffetti rahapaja Berkshire Hathaway koosolekul käisin, lehvitas Apple‘i tegevjuht Tim Cook seal laialt naeratades kaasinvestoritele, kuigi selleks ajaks oli Buffet juba 13% oma Apple‘i positsioonist maha müünud. Selle aasta jooksul on Buffett vähendanud oma Apple’i osalust igas kvartalis: aasta algul 116 miljonit aktsiat, siis 389 miljonit ja kolmandas kvartalis 100 miljonit aktsiat. Kokku teeb see suisa 605 miljonit aktsiat. Alles on jäänud Buffettile ligi 70 miljardi euro väärtuses Apple’i aktsiaid. Eks näis, kas Tim Cookil kevadiseks koosolekuks veel naeratust jagub.

Analüütikud neid Buffetti müüke ohumärgiks ei pea. Selgitusi, miks ta Apple’it järjepanu müüb, on mitu: et vältida tulevikus kõrgemaid maksumäärasid, et taastada oma portfellis tasakaalu, kuna Apple’i osakaal on liiga suureks paisunud. Lisaks vihjas Buffett sel samal kevadisel koosolekul, et tema arvates on praegu raha atraktiivsem kui aktsiaturud.

Buffett ostis hulganisti Apple’i aktsiaid aastatel 2016–2018, mil investorid suhtusid ettevõttesse skeptiliselt. Sel perioodil teenis firma oma 45–50 miljardit dollarit aastas, mis vastas ligikaudu hinna ja kasumi suhtele (P/E) 10. Aktsia hind oli Buffetti ostude ajal 20–40 dollari vahemikus.

Kulus aastaid, kuni Buffetti Apple’i investeeringud end ära tasusid. Tänavu aasta alguseks teenis Apple aasta kohta 100 miljardit dollarit puhaskasumit, mis teeb hinna ja kasumi suhteks 34. Buffetti investeering kasvas aastate jooksul kuuekordseks, kuna Apple’i puhaskasum kahekordistus, samas, kui P/E kolmekordistus. Buffetti tegutsemisviisi arvestades võivad olla tema müügid tingitud sellest, et ta peab ettevõtet hetkel lihtsalt ülehinnatuks.

Apple teenis kolmandas kvartalis ligi 95 miljardi dollarini küündinud käibe juures ühe aktsia kohta 0,97 dollarit kasumit (EPS). Euroopa Kohtu otsusega tuleb firmal aga maksta Iirimaale 13 miljardit eurot tulumaksu, mis vähendas ettevõtte arvutuste kohaselt kasumit 67 senti aktsia kohta, maandudes siis 97 sendi peale. Aga siin tulevad mängu oleks-poleks-jutud: jäänuks tulumaksunõue Iirimaalt saamata, ületanuks firma ühe aktsia kohta teenitava kasumi prognoosi 5 sendi võrra.

Sel nädalal tuli järgmine pauk, kui Euroopa Komisjon ja tarbijakaitsealase koostöö võrgustik (CPC) Apple’ile näppu vibutasid. Kolme ELi liikmesriigi tarbijakaitseasutused on juba mitu kuud uurinud geoblokeerimise meetmeid, mida Apple oma teenustele kohaldab. Nimelt on Euroopa Liidul eeskirjad nii teenuste vaba liikumise kohta kui ka põhjendamatu geoblokeeringu vastu sõdimiseks ehk need keelavad tarbijate diskrimineerimise nende elukoha alusel.

Apple'ile on antud üks kuu aega kaebusele vastamiseks ja lahenduse pakkumiseks. Kui Apple ei suuda neid muresid ise lahendada, võidakse ELi tarbijakaitseseaduse alusel keerata ettevõttele kaela järjekordne trahv, mis võib olla kuni 4% ettevõtte üleilmsest aastakäibest. Viimase kuu käibe puhul küündiks potentsiaalne kvartalitrahv ligi 400 miljoni dollarini.

Käibeprognoose ju Apple ületas, kuid iPhone'i toodete müük Hiina turul langes viimases kvartalis 15,03 miljardile dollarile, võrreldes 15,08 miljardi dollariga eelmise aasta samal perioodil. Seda oli 0,8 miljardit vähem, kui Wall Streeti targad ootasid.

Vahe eelmise aastaga tundub ehk marginaalne, kuid noka allapoole pööranud trend aina süveneb. Hiina nutitelefoni tarnetes oli Apple'i osakaal aastatel 2016–2020 umbes 10%. Uute toodete turule toomisega ning ka kohaliku Hiina konkurendi Huawei vahepealse komistamise tõttu oli Apple’i osakaal Hiina turul 2021. aastaks küündinud suisa üle 20%.

Tänavu aga on Apple’i edumaa Huawei ees kadunud Hiinas kui tina tuhka. Nende turuosa Hiinas on langenud 15% kanti, samal ajal on Huawei kasvatanud pooleteise aastaga oma turuosa 10% pealt samuti 15% juurde. Apple seisab silmitsi korralike takistustega, sest tehnoloogiaalased läbimurded ja kohaliku valitsuse toetus troonivad Hiinas tõenäoliselt edaspidigi võitjaks koduse Huawei.

Kui Apple’i telefonide turuosa Hiinas langeb tagasi koroonaeelsele tasemele, võivad ettevõtte Hiina tulud langeda kogu ettevõtte vaates vähemalt kolmandiku võrra. Tulude kasvu pidurdumine paneb turgude kannatuse kindlasti proovile.

Kui piiluda veel seljataha, siis on Apple kasvatanud oma tulusid keskmiselt 11,7% aastas, samal ajal kui tehnoloogiasektoris tervikuna on tulud kasvanud 25,5% aastas. Kasum on ettevõttel kasvanud keskmiselt 8,3% aastas. Apple'i omakapitali tootlus on 164,6% ja selle netomarginaal on 24%.

Kust tulude kasv tuleb, ongi see miljoni dollari küsimus. Viimastel aastatel on palju arutatud Apple’ i toodetel oluliste uuenduste puudumise üle, kuna iga uue tootega muutuvad täiustused järjest marginaalsemaks. Veelgi olulisem on see, et kui uute funktsioonide lisandumise tempo aeglustub, võivad inimesed oma iPhone'e veelgi harvemini välja vahetada ning ettevõtte tulude kasv taltub.

Analüütikud prognoosivad Apple’i tuludele praegu kasvu 10% jagu, mis on väiksem eeldatavast USA koguturu 15,5% suurusest kasvust. EPSile ennustavad analüütikud kasvu ligi 11,9%.

Mõtlema pani ka, et aktsia hinna ülespoole rühkimisega on ka hinna ja kasumi suhtarv P/E samuti kasvu juurde visanud. Eelmisel aastal oli Apple’i P/E pisut üle 27, praegu on see juba 37 juures. Ettevaatav P/E on tal pisut üle 30.

Samas, kui võrdlen seda oma portfellis suurimat positsiooni omava Microsoftiga, siis tema P/E keerles mullu ning on jätkanud ka tänavu 35 juures, ettevaatav P/E on pisut alla 33. Minu tähelennu teinud kasvuaktsial Nvidial on viimase 12 kuu lõikes P/E pea 69, kuid ettevaatav P/E jääb juba madalamale ehk 51 juurde.

Kasum aktsia kohta kipub Apple’il ka aeglasemalt kasvama. Hinna ja kasumi kasvu suhtarv PEG näitab Apple’ile järgmiseks aastaks numbrit 2,52. Võrdlusena Microsofti 2,5 ning Nvidia 0,69 vastu.

Sel aastal on aktsia kavanud 13%, kuigi viimasel kuul on aktsia hind pisut järele andnud. Kui Apple tõi minu portfelli septembris 587 eurot juurde, siis oktoobris lahkus sellest kohe ka 191 eurot.

Minu Apple’i aktsiate ports on pikalt olnud 376 aktsia peal ning keskmine soetushind on 18,55 dollarit aktsia kohta. Kasumit on see juurde kedranud 1113% ning aktsia positsioon on Microsofti ja LHV Groupi järel minu portfellis 12,8%.

LSEG andmebaasi alusel kõiguvad analüütikute hinnasihid Apple’ile 184 ja 300 dollari vahel, mediaanhinnasiht jääb 241 dollari juurde. Kolmapäevase 224,12dollarilise sulgumishinna juures teeb see kasvupotentsiaaliks veel 7%. Jätkan sõitu.