Äripäeva artiklid kategooriast Juhtimine
Ajal, mil maailmas vahetatakse erinevate platvormide kaudu üle 6 miljardi sõnumi päevas, muutub üha olulisemaks teadlikkus kõne olulisusest ja selle erinevatest vormidest.
Enamik juhte on kuulnud eesmärkide seadmise mudelist SMART ja kõik on nõus, et eesmärgid peavad olema konkreetsed, mõõdetavad ja hästi läbi mõeldud. Kuid siduda eesmärke töötasude, preemiaskeemide ja edutamisega on viga, arvab juhtimiskonverentsi Coaching 2020 peaesineja
Nii alustavad ettevõtjad kui ka juba kogenud tegijad otsustavad uute ideede elluviimise üle paljuski kõhutunde pealt. Loomulikult käib pidev riskimine edu juurde ja vastasel juhul ettevõtjateks ei saadagi, aga kui oluline on tegelikult võtta iga tegevuse aluseks konkreetsed analüüsid ja miks inimesed numbrite kokkulöömist kardavad?
2007. aasta 12. jaanuaril kell 7.51 hakkas pesapallimütsiga noormees ühes Washingtoni metroojaamas viiulit mängima. Kuigi pealtnäha oli see harilik tänavamuusiku etteaste, ei olnud seal tegelikult midagi juhuslikku.
Aastaid tagasi, läbides juhina oma esimesi õppetunde, osalesin koos meeskonnaga arengupäeval. Koolitaja palus meeskonnal kirja panna võimalikult palju mõtteid, millega oleks hädavajalik järgneva aasta jooksul tegelema hakata. Inimesed kirjutasid, pabertahvel täitus tihedalt. Kui läks teemade tutvustamiseks, oli esimesel kohal suurte tähtedega – KOOSOLEKUD LÕPPEGU ÕIGEL AJAL!
Pakkusin end 22aastaselt arendusjuhi positsioonile ema loodud lillepoodide jaeketti Jardin. Mind kutsuti juba põhikoolis ideede generaatoriks, mistõttu oli see igati loomulik samm.
K-Komando juht Hannes Perk räägib, millised on tema peamised juhtimisalased põhimõtted, mis on aidanud tal oma meeskonda luua, arendada ning hoida.
Rohkem kui 10 aastat tagasi olin töövanem ühel operatsioonil Tallinna lähedal. Ülesanne oli tabada narkodiiler koos ainega, mille ta pidi võtma metsast, peidikust.
Kuigi Eesti ettevõtete juhtimiskultuur on kenasti arenenud, toetub enamik juhte siiski intuitiivsele kogemusõppele. Üksnes kuulmise järgi mängides aga suurtele lavadele ei jõua, nooti peab ka ikka tundma. „Juhi käsiraamat“ on justkui solfedžoõpik praktiseerivale juhile.
Koolitaja Jari Kukkoneni sõnul tuleb võtta aega, et luua korralikult toimivad protsessid, selle asemel, et pidevalt tulekahjusid kustutada.
Tihti loodame, et suured muutused juhtuvad üleöö. Teine vääravamus meie peas väidab, et enneolematu edu taga on metsik motivatsioonipuhang või suursündmus. Tegelikkus on aga märksa proosalisem.
Kuigi eesti keeles kõlab sõna "haavatavus" kuidagi haledalt, on see aastakümneid psühholoogiat ja juhtimist uurinud Brené Browni sõnutsi ülivajalik oskus, et heaks juhiks kasvada.
Ühele mu argumenteeritud juhtimise koolitusele Äripäeva Akadeemias tuli kord automüügi ettevõtte juht, 50ndates härrasmees. Kui küsisin osalejatelt, et millise vajaduse või ootusega nad koolitusele on tulnud, vastas ta umbes nii: “Ma ei saa oma nooremate töötajatega enam hästi hakkama. Käsku nad ei kuula. Tahavad, et ma selgitaks või argumenteeriks oma otsuseid. Ma ei oska seda teha, ma pole kunagi argumentide kohta midagi õppinud. Sellepärast tulingi.”