- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mida kriisi ajal peab juht silmas pidama?
Kriis tekitab ebakindlust ja hirmu, seepärast suureneb selle ajal oluliselt inimeste infovajadus. Põhiliselt tahetakse teada seda, mis otseselt või kaudselt puudutab ettevõtte ja meeskonna väljavaateid ning töötaja enda saatust.
Sel ajal kerkib palju küsimusi, mis puudutab inimeste tulevikku. Põhiküsimus on enamasti seotud turvalisuse ja lähitulevikuga: mis minust või meist saab? Kas me oleme ohus?
Kriisi ajal tuleks kasutusele võtta kõik head ja harjumuspärased infovahetuse viisid, et vastatud küsimused ja arutatud teemad jõuaksid igaüheni. Infonälja rahuldamiseks peaks kõigiga tihedalt suhtlema ka otsene juht. Kui juht vastab stiilis „ma ise ka ei tea midagi“, „ma pole ka ise oma saatuses kindel”, siis süvendab see rahulolematust ja juhi võimalused protsessi edaspidi kindlakäeliselt juhtida vähenevad oluliselt.
Keskastme juhi positsioon kriisiolukorras on komplitseeritumgi kui tippjuhi oma. Ta vastutab töö laabumise eest ja peab mööndusteta nõudma tulemuslikku tööd. Teiselt poolt on ta emotsionaalselt oma inimestega seotud. Töötajaid paremini tundes ja tundeid mõistes tahaks ta pehmendada neile esitatavat infot ja nõudmisi.
Pingeolukorras toimetulekuks on kõige tähtsam tajuda olukorda adekvaatselt ja teha õigeid järeldusi. Hetkel kõige olulisemat eesmärki teadvustades peaks eristama tunded argumentidest. Inimestega suheldes tuleks püüda neist täpselt aru saada, rääkida olulistest teemadest ja edastada selgeid sõnumeid. Vajaduse ja võimaluse korral küsida teistelt abi.
Kriisi ajal tuleb vältida infoblokaadi, aga kui muudatused ei ole veel käivitunud, pole mõtet inimesi hirmutada, näiteks öeldes, et mõne kuu pärast tulevad suured koondamised. Jututeemasid tuleks teadlikult mõjutada ja näidata, mis on ja mis ei ole oluline. See tähendab, et juht peab aktuaalsed teemad ise üles võtma, mitte jätma neid töötajate arutada.
Väärarvamused kriisiinfo juhtimise kohta
•Kriisi ajal tuleb vähem infot edastada, sest suhted on niigi kriitilised ja pole mõtet töötajaid hirmutada.
•Arvatakse, et kriisi ajal suhtlemine peabki olema pingeline. Arusaamatused on loomulikud ja konfliktid on lubatud, sest meil on ju kriis. Käitumisviis „pidurid maas” põhjustab aga pingelise olukorra ülekuumenemise.
•Võidakse mõelda, et kriis on suhete klaarimise aeg. Tulevad välja ammused solvamised ja solvumised.
•Mõned juhid arvavad, et kriisi ajal tuleb kõva käega juhtida, sest segadust on niigi palju.
•Kardetakse, et enda säästmiseks hakkab töötaja kriisi ajal juhiga lähemat kontakti looma, et tulevikku kindlustada ja seepärast tuleb töötajaist distantseeruda.
Hetkel kuum
•Leitakse, et kriisi ajal tuleb kriisist rääkida kui peateemast, kõik muu on teisejärguline ja ebaoluline. Kui mõni töötaja soovib rääkida näiteks puhkusest, vaadatakse talle viltu.
Kriisid on möödapääsmatud, seepärast tasub kriisi ennetades mõelda, kuivõrd võiksid ettevõtte suhted ja suhtlemisviisid olla kriisi ajal ohus. Näiteks organisatsiooni eduka väljumise kriisist võib seada suure küsimärgi alla aktiivne opositsioon või inimesed, kes õhutavad negatiivseid emotsioone. Neid inimesi on raske juhtida.
Seega tuleb suhete juhtimisega tegeleda ennetavalt, et kriisi puhul oleks tagala kindlustatud, või vähemalt juhitav.
Põhjalikumalt vaata kriisijuhtimist Juhi teabevarast.
Enimloetud
3
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Viimased uudised
„Turg ei ole enam vaba, vaid tinglik, ning strateegia ei saa enam lähtuda pelgalt hinnast“
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele