Rasva läinud Eesti

Kui veel eelmisel kümnendil võis eestlane vaadata Läti poole piltlikult öeldes ülevalt alla, siis praegu on paslik pilk maha lüüa. Äripäeva meelest kannustab lätlasi edunälg ning nad püüavad jõuliselt majandust elavdada, millest meil tasuks õppida.

Jah, vahel läheb lätlastel midagi nihu. Aeg-ajalt nad eksivad. Kuid soov katsetada ja proovida näitab elujõudu ja värskust, mida Eestist vaadates tasuks kadestada. Näiteid saab tuua ridamisi, kusjuures tuumakaim on mure majanduse pärast.

Ilmselt ilmekaim on Eesti peaministri Taavi Rõivase vabariigi aastapäeva kõne. Sellest jäi kumama ülevoolav rahulolu ja olematu edunälg. On kummaline, kui peaminister toob rõõmusõnumina ette, et Eurostati täpsustatud andmetel polegi Leedu SKP ostujõu alusel Eestist möödunud, vaid Eesti on endiselt ühe protsendipunkti võrra (!) ees. Just seda aga Rõivas tegi. Unustades märkida, et samal ajal sörgib Eesti majandus koos Soome ja Kreekaga Euroopa Liidu sabas ning näiteks Läti majanduskasv on üks Euroopa Liidu kiiremaid.

Seevastu Eesti valitsus jättis samal ajal ettevõtete juhid sisuliselt ilma töötukindlustusest ning pole suutnud tõsta käibemaksukohustuse määra 16 000 eurolt kõrgemaks juba eelmisest sajandist alates! Ettevõtlusega see igatahes tegelema ei meelita. Lisatud on ka kohustusi, näiteks 1000euroste arvete deklareerimine ja töötamise register, ning tõstetud kõikvõimalikke aktsiise, mis on kasvatanud küll riigieelarvet, kuid mitte majandust.

Isegi Läti rahvusliku lennufirma tiivaulatus teeb eestlastele silmad ette. Võib ju nuriseda, et lätlased on lihtsalt osavamad skeemimeistrid, kuid fakt on, et airBaltic on kordades suurem firma ning panustab võimsalt ka kohalikku majandusse. Ambitsioonikam juht oleks Estonian Airi ja Nordicasse maetud ligi 200 miljoni euro asemel omandanud suurosaluse airBalticus.

Aga sellist visionääri Eestis pole.