Äripäev leiab, et aastavahetusel jõustuv uus tulumaksuseadus muudab III sambasse investeerijatele antud lubadust ning vähendab kõigi pensionäride indu tööl käia või ettevõtlusega tegeleda. Seetõttu võiks seaduse see osa parandamist leida.

Kirjutasime äsja III sambast, mille eluaegsed väljamaksed on 55 eluaasta ületanule, kes vähemalt 5 aastat sambasse raha kogunud, tulumaksuvabad ja muud väljamaksed maksustatakse madalama ehk 10% tulumaksumääraga.

Nii on see täna. Uuest aastast aga lähevad III samba väljamaksed esimesest eurost maksustatava tulu sekka. See võib tähendada tuludeklaratsiooni esitamisel sadadesse eurodesse küündivat tagasimakset riigile, kui inimese aastatulu jõuab piirini, kus maksuvaba tulu väheneb või kaob.

Äripäev pole olnud eriti suur III samba fänn kunagi, kuid seda just fondide haldustasude tõttu, mis kipuvad inimese tulu sambas ära sööma. Küll aga toetame põhimõtteliselt inimeste õigust ise oma tuleviku eest hoolt kanda ja kokkulepitud mängureeglite püsimist. Eriti kui üheks pooleks on see kõige tugevam – riik. Arusaamatute poliitiliste punktivõitude nimel ei tohi III sambaga liitunutele antud maksustamislubadust rikkuda.

Niisamuti on tulumaksuseadus ülekohtune ka nende vanaduspensionäride suhtes, kes sooviksid järgmisel aasta tööl käia või näiteks ettevõtluses tegutseda. Tööl käivaid pensionäre tabab kaotus kuni 84 eurot kuus, sest nemad kaotavad pensioni maksuvaba tulu ja kui neil on kõrgem palk, ka üldise maksuvaba tulu. Meenutame, et tänavu on pensionist tulumaksuvaba osa suurus veel 236 eurot kuus.

Nii kinnitas ka maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi intervjuus Äripäevale, et „pensionärid, kelle sissetulekud kokku, pension pluss töötasud ja muu, on üle 1790 euro kuus, hakkavad sissetulekus kaotama. On meil siin küll olnud pettunud pensionäre, kes teenivad dividenditulu, aastane sissetulek üle 25200 euro ja nii töötasu kui pension ja kõik on esimesest eurost maksustatav, sest pensionärid pole enam teistest maksumaksjatest eristatud.“

Eestis on töökäsi viimased aastad permanentselt puudu kõikides majandusvaldkondades. Poliitikud suudavad välistööjõu küsimuses heal juhul kvoodi mõningasest suurendamisest rääkida. Aktiivselt välistööjõu Eestisse toomine on endiselt täielik kosmos ja paneb poliitikud minestama. 

Samal ajal tõuseb Eestiski keskmine tervelt elatud iga. Pensioniiga Eestis on praegu meestele 63 ja naistele 62,5 aastat, tõustes aastaks 2026 65-le aastale. Oodatav eluiga meestel on praegu veidi üle 72 ja naistel pea 82 aastat. Me räägime kümnest ja enamast aastast, mille kestel pensionile jäänud inimene võiks rõõmsalt ühiskonnale midagi toota, mingit väärtust luua.

Jah, me ei räägi uuest aastast kõigi III samba osanike lisakaristamisest, sest osa sissetulek ületab nii ehk naa maksuvaba tulu saamise piiri. Kuid lubadus on lubadus, seda tuleb täita. Jah, me ei räägi kõigi vanaduspensionäride lisamaksustamisest, vaid ainult nende, kes hakkavad teenima üle maksuvaba tulu saamise piiri. Kuid isegi väike rahaline karistus lisateenimise eest, soovi eest aktiivsemalt ühiskonnas kaasa lüüa ja väärtus luua, on halb signaal. Pealegi, uue tulumaksuseaduse ebameeldiv nüanss on see, et tuleb hakata riigile raha tagastama tulu deklareerides. Korraga maksta on alati keerulisem, kui jupikaupa vähem kätte saada.