Kolmikliidu valitsus oleks Eestile parim

Suurepärase valimistulemusega näitas Kaja Kallas koha kätte skeptikutele, kes temas kui erakonna ühendajas ja liidris kahtlesid. See kinnitab tema potentsiaali poliitikuna, kes suudab teha vajalikke kompromisse, et mängida välja heade tulemustega saadud kaardid.

Oluline märksõna, millega läbirääkimiste laua taha istuda, peaks nii Reformierakonnale, Isamaale kui sotsidele olema riigimehelikkus. See tähendab, et ei tohiks mõelda, millest valimislubadusest kompromisse tehes ilma jäädakse, vaid mõelda sellele, millises suunas viiks Eesti põikpäisus või väiklased vastuolud.

Nende kolme, tõsi, maailmavaateliselt erineva erakonna vahel ei peaks olema ühtegi põhimõttelist lahkheli selles osas, kuidas tahetakse Eestit näha niiöelda suures pildis. Kohalolek oluliste laudade taga Euroopa Liidus, NATOs, ÜROs, OECDs; kodaniku- ja ettevõtlusvabaduse tagamine. Uuel valitsusel tuleks sisuliselt tegeleda riigireformiga, ohjeldada riigikapitalismi, kindlustada teaduse ja hariduse rahastamine, viia edasi eestikeelse üldhariduskooli ideed, korrastada logisev maksusüsteem. Kokkulepped ei tule lihtsalt, kuid on kindlasti võimalikud.

Reformierakond pole välistanud koostööd Keskerakonnaga, kuid näib, et Jüri Ratase erakond ei saa või ei taha kaksikliitu luua. Ühest küljest on siin isikulised põhjused – peaministril on raske taanduda uues valitsuses ministriks. Teisalt võib arvata, et Keskerakonnal on keeruline minna maksusüsteemi kallale, mida oravad näevad Augeiase tallidena, samuti loobuda nii-öelda tasuta asjade lubamisest. EKRE-t reformierakondlased tulevases võimuliidus ei näe ja arvestades selle erakonna vaateid Eesti globaalsest positsioonist ongi seda väga raske ette kujutada.

Koalitsioon oleks arvutuslikult võimalik ka juhul, kui sellesse kuuluksid Keskerakond, EKRE ja Isamaa. Selline, valimistulemust arvestades kaheldava legitiimsusega liit viiks Eesti kardetavasti kõrvale meile edu toonud avatuse teelt. Keskerakonnal oleks keeruline säilitada oma nägu niigi raskelt juurde võidetud eestikeelse valija silmis. Isamaa omakorda minetaks juured, millele see erakond õieti rajati ehk orienteerituse läänelikule demokraatiale.