Jaga lugu:
Juhtkiri
Ainult tellijale

Majandusvanker ilma ratasteta ei sõida

Kui Eesti majandusvanker kihutab, aga rattad logisevad, tuleb probleemidega tegeleda enne, kui kraavi lendame, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Foto: Anti Veermaa

Äripäeva hinnangul on tööjõupuudus ja palgasurve Eesti majanduses endiselt üks põletavamaid probleeme, millega uuel valitsusel tuleb tegeleda esmajärjekorras, mitte rahvusliku retoorika taha varjudes seda pisendada.

Eesti Panga tööjõuturu ülevaade toob välja, et eelmise aasta teisel poolel oli majanduskasv oodatust kiirem. Samas oli suure tööjõunõudluse ja piiratud tööjõupakkumise mõjul palgakasv kiirem kui tootlikkuse kasv, jõudes neljandas kvartalis 8,9 protsendini. Eesti oli mullu palgakasvus enamikust Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest ees. Palgaralli olnuks veelgi kiirem, kui poleks olnud tulumaksureformi ja töötajate värbamist välismaalt.

Ehitusettevõtte Nordecon juht Gerd Müller ütles Äripäeva raadiole, et välistööjõudu pole vaja mitte selleks, et kurjad ettevõtjad saaksid kasumit teenida, vaid sellepärast, et majandus kestaks. „Ehitussektor buumib, kuid kvaliteedi kasvamisele on tööjõupuudus seadnud klaaslae,“ ütles Müller.

Tööjõupuudust saab leevendada, lubades Eestisse rohkem kvalifitseeritud välistööjõudu. Seda tuleks teha nii, et maksud jääksid Eestisse, mitte ei läheks Poola renditööjõufirmadele. Nii saaks ettevõtted lahenduse töökätepuudusele, riik aga suurendaks maksutulu. See ei tähenda massiimmigratsiooni Eestisse, sest elamis- ja töölube väljastatakse piiratud ajaks ning ka tööjõuvajadus eri aladel ajas muutub.

See meede on seni olnud loodava valitsuse konservatiivsetele erakondadele tabu, sest võitlus kujuteldavate pagulaste hordidega on liiga ahvatlev. Siseministrikandidaat Mart Helme on leebudes öelnud, et idufirmad võiks tuua tööjõudu arenenud maailmast. Tehnoloogiaajakirjanik Henrik Roonemaa küsib Helmelt seepeale, miks Londonist tulnud India PhD on parem kui Indiast tulnud ja kas teda tänaval sõimama ei hakata. Viljandimaa aasta ettevõtte Mangeni PM tegevjuht Meelis Venno, kes maksab lüpsjale kuus 900 eurot kätte, kutsub Postimehe vahendusel Mart Helmet koos pojaga enda juurde tööle, et too probleemist aru saaks.

Palgakulu tootlikkusest kiirem kasv mõjutab paratamatult Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet. Juba on mõned ettevõtted nagu Baltika, kelle äriplaan tööjõukulude kiiret kasvu välja ei kannatanud, Eestis tootmise kokku tõmmanud ja hulga töötajaid koondanud. Äripäev hoiatas selle stsenaariumi eest juba mullu 3. septembri juhtkirjas, kui oli näha, et ettevõtete kasumid kahanevad kasvavate tööjõukulude tõttu.

Samas on ka ettevõtjatel ja inimestel endil põhjust peeglisse vaadata. Nagu kirjutab Eesti Päevaleht, käivad tööjõupuudus ja tööpuudus meil käsikäes – on palju neid, kel on raske tööd leida. Ühelt poolt võib vanus või ülekvalifikatsioon muuta tööandjad ülemäära skeptiliseks, teisalt aga, nagu ütleb tööandjate keskliidu esimees Toomas Tamsar, näitab see, et meil on palju inimesi, kelle oskused ja kogemused ei vasta enam tööturu vajadustele. See tuleb lahendada riigi ja ettevõtete koostöös, luues paremad võimalused vajaduspõhiseks ümberõppeks. Eeskuju annab Cleveron, kes koostöös Mainoriga loob Eesti esimese korporatiivse akadeemia. Põhjus on lihtne – Eestis on selge puudus tehnikaharidusega noortest.

Kuigi Eesti Panga analüüsi andmeil tööjõunõudlus Eestis praegu aeglustub ja palgasurve veidi väheneb, aeglustub ka nii Eesti, Euroopa kui ka kogu maailma majanduskasv. See teadmine on kui vilkuv punane lamp, mis peab innustama ettevõtteid oma ärimudelid üle vaatama ja efektiivsust tõstma, ent samas ka töötajatega tegelema. Uuel valitsusel peab aga tekkima arusaam, et riigireform tuleb kohe läbi viia, avaliku sektori kulusid ja bürokraatiat peab kärpima ning loobuma peab sajanditagustest mõttekrampidest.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum