Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Infoajastu nõuab ärikultuuri muutust
Ettevõtetel tuleb isikuandmete kaitsele päriselt pühenduda või ähvardab neid mainekahju, trahvid ja avalikkuse pahameeletorm, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimase paari nädala jooksul toimus Eestis vähemalt kolm tõsist andmeleket, mille käigus olid internetis vabalt kättesaadavad umbes 34 000 inimese andmed. Lekked puudutasid inimeste nimesid, meiliaadresse, telefoninumbreid, osalt ka paroole ja isikukoode. Avalikult pääses ligi e-poe charlot.ee ja Tartus linnavalitsusega koostöös rattaringlust pakkuva Bewegeni kasutajate andmetele ning sajale tuhandele Olerexi ärikliendi tehingutele. Lekked said teatavaks, sest vastavalt küberturvalisuse seadusele on olulist või digitaalset teenust pakkuvad ettevõtted kohustatud 24 tunni jooksul alates lekkest teadasaamisest sellest riigi infosüsteemide ametit (RIA) informeerima.
Teadmine isikuandmete ja eraelu kaitsest võiks organisatsioonis levida kui kasulik viirus, mis ei jäta kedagi puutumata, kirjutab Swedbanki andmekaitsespetsialist Merike Kaev.
President Kersti Kaljulaid ja riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson arutlevad, kuidas Euroopa ja Eesti saavad tagada energiajulgeoleku olukorras, kus Venemaa kasutab fossiilkütuseid relvana.