• OMX Baltic0,2%317,27
  • OMX Riga−0,01%963,53
  • OMX Tallinn−0,02%2 203,33
  • OMX Vilnius0,62%1 493,5
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 30−0,63%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 1000,38%10 698,93
  • Nikkei 2250,69%63 923
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,06
  • OMX Baltic0,2%317,27
  • OMX Riga−0,01%963,53
  • OMX Tallinn−0,02%2 203,33
  • OMX Vilnius0,62%1 493,5
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 30−0,63%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 1000,38%10 698,93
  • Nikkei 2250,69%63 923
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,06
Insenertehnilisele projekteerimisele suunatud Selektor Projekt sai alguse 2007. aastal alanud majanduskriisist tekkinud keerulisest olukorrast, kui teede projekteerimise osakaal kukkus drastiliselt. Tööta jäi hulk oma ala spetsialiste, kes ei lasknud aga nina norgu, vaid asutasid uue ettevõtte.
Kehra raudteejaam, pilt 3D-mudelist
  • Kehra raudteejaam, pilt 3D-mudelist
  • Foto: Selektor Projekt
„AS Teede Tehnokeskus oli üks nendest, kelle majandustegevusest kunagi olulise osa moodustanud teede ja sildade projekteerimine kukkus majanduskriisile järgneval perioodil mõne aastaga suhteliselt marginaalsele tasemele. Seetõttu otsustas ettevõtte juhtkond projekteerimisteenuse osutamise lõpetada. Koondatud töötajad panid aga kokku oma teadmised ja kogemused ning sündiski Selektor Projekt,“ meenutavad ettevõtte asutajad Andrus Aaviste ja Tarmo Jõe ajalugu.
2013. aastal alustati kolme inseneriga, ent koos töömahu ja tegevusvaldkondade kasvuga on see arv pidevalt kasvanud. Esimesed aastad olid täis erinevaid, eelkõige finantsilisi väljakutseid. „Projekteerimislepingute sõlmimisel kaasnevad alati teatud finantskohustused nii alltöövõtjate kui ka tellijate ees. Samas pole lepingute maksetingimused alati korrelatsioonis kantud kuludega. Võib juhtuda, et valdava osa lepingu tasust saab projekteerija kätte alles aasta peale lepingu sõlmimist,“ selgitab tegevjuht Andrus Aaviste.
Samas koosneb infrastruktuuride projekteerimise peatöövõtt kümnetest erinevatest tegevustest ning mahukamate projektide valmimisaeg võib mitmekümnel inimesel võtta aasta või enamgi. See nõuab läbimõeldud ressursside planeerimist, nii ajaliselt kui ka finantsiliselt. Aastate möödudes on tekkinud partneritel suurem usaldus ettevõtte vastu, paranenud on finantsvõimekus ning üldine olukord on muutunud lihtsamaks.
Kogu insenertehnilise projekteerimise valdkonnas on täna puudus noortest võimekatest inseneridest. Projekteerija elukutse võib olla oma iseloomult suhteliselt rutiinne ning eeldab insenerilt teatavaid iseloomuomadusi – kohusetundlikust, äärmist põhjalikkust, täpsust ja eelkõige kannatlikkust.
„Ehitusinseneri amet ei ole Eestis ülemäära populaarne ja eriti madal on populaarsus teede valdkonnas. Ülikooli lõpetanutel seisab ees valik, kas minna objektile või teha tööd „sees“ ehk kuidas alustada karjääri insenerina,“ nendib Aaviste, kelle sõnul on murettekitav tõsiasi, et meie kõrghariduse süsteemi tulevikusuunad pole kuidagi seotud tööjõuturu vajadustega.
See tähendab, et lähimas tulevikus hakkavad kõrgkoolidest tulema „universaalsed ehitusinsenerid“, kes peavad oma spetsialiteedid praktika käigus ise üles leidma. Seega on vähetõenäoline, et koolidest hakkab tulema vastava hariduse saanud valmis ehituskonstruktoreid, teede- või sillainsenere. Mis omakorda tekitab ka insenertehnilise projekteerimise sektoris vajaduse hakkama vaatama vähehaaval väljapoole piire leidmaks vajalikke spetsialiste.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele