Krüptorahvas ootab revolutsiooni

19. veebruar 2018, 06:00
Krüptokonverentsi laval Gustav Liblik.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180219/CONFERENCE/180219720/AR/0/AR-180219720.jpg

Krüptoraha ja plokiahel ei kao kuskile ning parim, mida enda heaks teha, on end sel teemal harima hakata, rääkisid esinejad laupäeval Äripäeva korraldatud krüptoraha konverentsil.

Krüptoliidu asutaja ja programmeerimisettevõtte Ignite kaasasutaja Dea Oja julgustas konverentsil ettevõtteid ja inimesi uurima, mis on krüptoraha ja proovima sellesse investeerida. "Praegu on algus, kõik on eksperimentaalne, aga ma näen tulevikku," tõdes Oja. "Ma näen, mis on aastast 2014 tehnoloogias toimunud ja need muutused jätkuvad. Ma näen, et me saame muuta suurkorporatsioonide käitumist,“ ütles ta.

Krüptoraha liidu juhatuse liige Asse Sauga ütles, et bitcoin on rohkem kui rahasüsteem. "Praegu on kontroll suurkorporatsioonide käes, aga me liigume maailma, kus kõik on läbipaistvam, kus on põhimõte, et lõppkasutaja nii loob kui ka kontrollib olukorda," lausus Sauga. Tema sõnul on raha kui tehnoloogia pidevas muutumises vastavalt sellele, kuidas inimkond muutub. "Meil on praegu privileeg elada raha muutumise ajastul," lausus ta. 

Sauga meenutas, et bitcoin sai alguse 2008. aastal ja alguses ei uskunud keegi, et see toimima hakkab. Esimene kaevandamine toimus 2009. aastal. Esimesed regulatsioonid tekkisid 2015. aastal ja 2017. aasta oli juba suur ICO-aasta. 

Kui bitcoin on nuga, siis ethereum on Šveitsi nuga 

Ettevõtte Change partner Gustav Liblik, kes ehitab koos Kristjan Kangro ja meeskonnaga maailma suurimat krüptopanka, rääkis, et kui bitcoin 2009. aastal alustas, oli see ainuke krüptoraha maailmas. "Aastatega said inimesed aru, et see on huvitav tehnoloogia. Nüüd on aasta 2018 ja maailmas on üle 1500 altcoini," lausus Liblik. 

Aastal 2014 sündis ethererum. „Kui bitcoin on nuga, siis ethereum on Šveitsi nuga, millel on piiramatu hulk võimalusi,“ võrdles Liblik. Tema sõnul on ethereumi eeldus see, et kõik teenused saab ehitada ethereumi platvormile. Libliku sõnul on altcoinid justkui tööriistad köögis: lusikad, kahvlid, noad jne, ning järjest mõeldakse välja uusi vajalikke tööriistu. 
Liblik näitas graafikut, kus oli näha bitcoini ja teiste krüptorahade osakaal kogu süsteemis. „Aasta tagasi märtsis moodustas bitcoin 85% kogu krüptoraha väärtusest, nüüd on see 35%. Me näeme, et altcoinid tõusevad hirmsa hooga,“ lausus Liblik.

Suur küsimus on see, kuidas kõigi altcoinide seast leida selliseid, millega tõesti annab teenida. Libliku sõnul on kõige halvem investeerida coinidesse, mis on juba liiga palju tõusnud. "Siis on juba hilja siseneda,“ lausus Liblik. „Ma olen ise sellega vastu pükse saanud ja minu sõbrad ka.“ 

Kõige tulutoovam investeering on Libliku sõnul hoopis enda harimine krüptoteemadel. „Lugege teadusartikleid, käige foorumites, küsige kriitilisi küsimusi,“ jagas ta soovitusi.

Tema sõnul on uute coinide tegemine hästi lihtne. „Võetakse bitcoini kood, muudetakse mõni üksik nüanss,“ märkis Liblik. „See aga ei lahenda uut probleemi ja mina väldiks sellistesse coinidesse investeerimist," rääkis ta. Lisaks on Libliku sõnul on väga lihtne langeda turunduse lõksu. Turundus ei anna vastuseid sisulistele küsimustele, lausus Liblik. 

„Mina vaatan coinide juures kolme asja: arendajad, koodi baasi aktiivsus ja toetajaskond. Täpselt selles järjekorras.“ Koodi baasi aktiivsust on võimalik vaadata näiteks GitHubist, kus on näha kõikide coinide koodid ning see, kui palju on sellele panustajaid. Toetajaskonna hindamine on spekulatiivsem kui koodi aktiivsuse ja arendajate hindamine, kuid suhtlusportaalidest Reddit ja Telegram saab lugeda asjaosaliste küsimusi, vastuseid ja muud vastukaja. Veel soovitab Liblik jälgida, millised krüptorahad on Google'i otsingus populaarsed ja millised on kogumas populaarsust. 

Liblik nimetas coine, mida võiks lähemalt uurida ja mis võiks olla parimad altcoinid, kuhu sel aastal investeerida: ZCASH; MONERO; ZCASSIC; ZCOIN; DASH. 

Artur Schaback hoiatas, et uute müntide ostmisel ei saa liiga optimistlik olla.

Kaval nipp ICOdega raha teenimiseks

Aastaid krüptomüntidega kaubelnud ja hiljem oma vahetusportaali Paxful loonud Artur Schaback ütles, et krüptomünte on mõtet osta ainult siis, kui on kindel plaan. Ja kui hind kukub, ei ole mõtet kohe müüa: vaadake hinda, hoidke ja hind läheb üles, kinnitas ta. Samas hoiatas ta, et uute müntide ostmisel ei tasu olla liiga optimistlik. "Kui bitcoin maksab üle 10 000 euro ja alticoin alla 10 euro, siis see ei ole fakt, et altcoin tõuseb sama palju kui bitcoin," selgitas ta.

Schaback andis kavala nipi, kuidas ICOdega raha teenida. Tuleb leida inimene, kes müüb eelmüügi coin'e. "Ja kohe, kui ICO avalikustatakse, saad mündid maha müüa ja oled juba kasumis," ütles Schaback. Kuidas selliseid inimesi leida? "Vaadake näiteks ICO korraldajate Twitterit," soovitas ta. 

Krüptokaupleja Liina Laas-Billson ütles, et on viimasel ajal ICOdesse investeerinud. Eelmisel aastal investeeriti tema sõnul ICOdesse 3,7 miljardit ja välja tuldi sealt 235 miljardiga. "Teeniti 1300% kasumit,“ rääkis Laas-Billson. Ta tõdes, et ICOdesse tasub investeerida, aga tuleb teha suur eeltöö. Kõige olulisem on, et pakutav lahendaks mingit probleemi. „Vaatan ka seda, mida tiim on varem teinud, sest palju on turundusmulli. Niisama ei tasu ikka investeerida. Tuleb teha eeltööd,“ ütles Laas-Billson.

Kaevandada või investeerida?

Laas-Billson tunnistas, et talle meeldib see paanika, mis krüptorahade hinnaga kaasas käib. Viie aasta jooksul on bitcoini hind tõusnud 33 000%, rääkis Laas-Billson ja lisas, et bitconiga saab kindlasti raha teenida, kui seda hoida pikaajaliselt. 

Tema käest küsitakse kõige rohkem seda, miks krüptoraha hind nii palju kõigub. „Sest huvi bitcoini vastu kasvab kiiremini, kui coine juurde tuleb,“ selgitas Laas-Billson. Ka Asse Sauga rääkis bitconi hinna kujunemise tagamaadest. "Kui bitcoini hind langeb, siis paljudel kaevandajatel ei ole mõistlik kaevanda ja nad lõpetavad kaevandamise. Kui hind langeb, siis langeb ka võrgu nõudlus. Kui hind tõuseb, siis võrk läheb keerulisemaks ja tekib regulatsioon," rääkis Sauga.

Kumb on kasulikum, kas investeerida või kaevandada? „Mida vähem inimesi kaevandab, seda suurem on tulu,“ lausus Laas-Billson. "Kaevandamisega rikkas ei saa, kui just eraldi farmi selleks ei tee." Laas-Billsoni sõnul on investeerimine tulusam kui kaevandamine. "Kaevandamine on suur risk, aga huvitav projekt," lausus ta.

Kaotused tulevad lihtsalt

Krüptoliidu juht Asse Sauga rääkis krüptoraha konverentsil, kuidas ta krüptomüntidega raha kaotas.

Järgneb Sauga kogemus: "Otsisin coin'i, millega hästi teenida. Kuidas neid ära tunda? Nad on tavaliselt väikse kapitalimahuga, aga suure potentsiaaliga. Leidsin ühe healthcare-coin'i, mis kasvas 150%. Mõtlesin, et investeerin ja vaatan, mis saab. Panime umbes 2000 eurot sisse, ostsin selle vahendusplatvormilt. Lugesin ka uudiseid, et Hiina regulaatoritelt sai see coin rohelise tuli ja valitsus toetab seda. Tegin tehingu ära. Vaatasin paar nädalat hiljem: vahenduskeskkond oli coini ära kustutanud ja leht enam ei töötanud. Seega see uudis oli võlts ja coin oli pettus."

Sauga rääkis ka oma sõprade kogemust. Näiteks võttis kord ühendust inimene Facebookis ja propageeris krüptoraha, saatis infot ja kõik tundus usaldusväärne. Küsis raha ja garanteeris, et tuleb tulu. Hiljem aga see Facebooki-konto kustutati ja kasutaja kadus.

.

Thomas Auväärt, Kilvar Kessler ja Asse Sauga.

Reguleerida või mitte?

Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler rääkis, et see, kuidas näiteks Tallinna börsil hinda kuvatakse, on täpselt reguleeritud. „Kuidas hinnad saadakse, see on avalik ja info on olemas. Krüptomaailmas ma ei saa aru, kuidas hind kujuneb. See ei ole reguleeritud. Arvestage sellega. Miks ei ole regulatsiooni? Sest valdkonna osakaal kogu finantsturust on väga väike. Kuid ilmselt hakatakse reguleerima,“ ütles ta.

Kas Eesti riik hakkab valdkonda ise reguleerima või ootame Brüssellist regulatsiooni? Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärt ütles, et see oleneb sellest, mida tahetakse reguleerida. Brüsselis võtavad asjad veel rohkem aega, kui Eestis, märkis ta.

Krüptoliidu juhatuse liige Asse Sauga aga ütles, et krüptoraha puhul toimub iseregulatsioon, asi on läbipaistev, koodid ja keskkonnad on avatud ja avalikud. Vahetuskeskkondades on tema sõnul palju infot.

 

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. February 2018, 19:35

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing