Saarepera ettevõte tahab Kruuda endisele krundile elamurajooni ehitada

Logistikapark omandas ettevõttele REC Varad kuulunud kinnistu Tallinnas aadressil Tervise tänav 5 2013. aastal enampakkumise käigus. REC Varade, endise nimega Kalev REC, omanik oli AS Luterma, mille pankroti kuulutas Harju maakohus välja kevadel 2011. Kinnistule on Logistikapargil plaanis umbes neljale hektarile ehitada terve uus elurajoon.

"Tegemist on mahuka pikaajalise projektiga, mille osas käib praegu detailplaneeringu koostamine. Planeering on algatatud," kirjutab ettevõte Äripäeva Infopanka laekunud 2018. majandusaasta aruandes. Samas staadiumis oli planeering ka aasta varem, 2016. aastal oli ettevõttel käsil arhitektuursete visioonide ja detailplaneeringu koostamine.

Samuti plaanib Riigiressursside Keskuse teine tütarfirma OÜ Kinnisvara Grupp arendada kinnistut. Nimelt plaanib ettevõte Maardusse Muuga sadama ja Maardu raudteejaama lähedusse 28,3 hektari suurusele kinnistule ehitada raudteekonteinerterminali koos sinna juurde kuuluva teenindava struktuuriga.

Tegemist on ettevõtte sõnul ainulaadse kohaga Muuga sadama ja Maardu raudteejaama piirkonnas, kuhu saaks rajada piisava pikkusega raudteeharusid tervete rongikoosseisude laadimiseks. Ettevõtte teatel on olemas detailplaneering, raudtee ja infrastruktuuri ehitusprojekt, mille alusel on väljastatud ka ehitusluba. Alustatud on pinnase- ja muude ettevalmistustöödega.

Riigiressursside Keskuse kontserni müügitulu oli eelmisel aastal 6,7 miljonit eurot, kasvades aastaga 21%. Müügitulu kasv tulenes ettevõtte sõnul uue hoone valmimisest Silikaltsiidi Tööstuspargis, samuti paranes olemasolevate hoonete täituvus. Puhaskasum vähenes 8,3% võrra 4,8 miljoni euroni. Jaotamata kasum on kokku 73,5 miljonit eurot. Konsolideerimisgrupis töötas kokku 19 inimest.

Riigiressursside Keskuse OÜ on umbes 190 000 ruutmeetri lao- ja tootmispinnaga üks Eesti suuremaid laopindade omanikke ja arendajaid. Lao- ja tootmispinnad paiknevad viies suuremas logistikapargis Tallinnas Liival ja Silikaltsiidi tänaval Männikul, Vana-Narva maanteel Maardus, Tapal ja Paldiskis. Avalikest registritest aga ei selgu, kes täpselt on ettevõtte omanikud, viimased on varjanud end ettevõtte erastamisest alates.

Äriregistri andmetel kuulub ettevõte Estonia Capital OÜ-le, mida juhib Saarepera ning mille omanikuks on omakorda USAs registreeritud REC Incorporated.

Riigiressursside Keskuse erastajad üritasid end aastaid erinevate finantsskeemide abil varjata. Seetõttu polnud Saarepera ka enne 2009. aastat Äripäeva rikaste tabelisse sattunud ning Äripäeval pole täit kindlust, kas kogu Saarepera nime taga olev vara kuulub ikkagi täielikult talle.

Kümme aastat varem, 1999. aastal pidasid mitmed äriliidrid Riigiressursside Keskuse ostmist 35 miljoni krooni eest liiga riskantseks. Näiteks olid keskuse erastamisest huvitatud Mati Tusov, kes osales konkursil koos LHVga, ja Hansapanga asutajate sekka kuulunud Andres Saame ning Heldur Meerits, kelle partneriks oli ehitusettevõtja Jaanus Otsa. Lisaks veel kinnisvarabüroo Uus Maa ja mõned vähem tuntud ettevõtjad.

Nende kõigi pakkumine oli aga toona omanikke varjanud ja erastamiskonkursi võitnud Trade & Investi pakkumisega võrreldes väiksem.

Erastamiskonkurss tekitas vaidlusi ja kahtlustusi erastamist kureerinud poliitikute ning ametnike kokkumängus võitjaga. Vihjati võitja headele sidemetele Isamaa poliitikutega. Kahtluste põhjuseks oli see, et esialgu nõuti konkursil osalejatelt pangagarantiid, kuid pärast konkursi võitmist taotles võitja pangagarantii asendamist hüpoteegiga. Sellega ka erastamisagentuur nõustus. Hüpoteek seati aga kinnistule, mille konkursi võitja oli pool aastat varem samuti erastamisagentuurilt soodsalt ostnud.

Äripäev uuris toona vihjeid võimalikust kokkumängust ja ka selle kohta, et tegelikult on Riigiressursside Keskuse omanikke rohkem kui ainult Saarepera. Kinnitust taoliste väidete paikapidamisele ilmenud ei ole. Seetõttu ongi Äripäev Rikaste TOPi koostamisel Eesti suurima laokompleksi ainuomanikuks pidanudki Saareperat.

Sarnaselt paljude rikaste edetabeli eesotsas olevate ettevõtjatega ei soovi ka Saarepera enda tegemistest meedias rääkida. Eesti Ekspressi andmetel pani ta äridele aluse Eesti taasiseseisvumise järel jäätise impordiga Lätist, sest lõunanaabrite juures oli jäätis neli korda odavam.