Juhtkiri: Hanke korraldajad vastutama!

Tõepoolest. Miks?

Kõige lihtsam vastus oleks, et eraettevõtja vaatab ratsionaalselt, oma rahakoti vaatenurgast lähtuvalt, kellelt ta kõige sobilikuma kauba-teenuse kõige soodsamalt kätte saab. Kui sõber või sugulane pakub sobilikku kaupa sobiliku hinna eest, siis sõber või sugulane selle tellimuse ka saab. Kuid kui kauba hind või kvaliteet ei sobi, siis jääb sõber või sugulane ka tellimusest ilma. Lihtne. Puhas business, money talks, bullshit walks.

Tõesti, olid ajad, mil riigihangete süsteemi oli vaja, kauboikapitalismi algusaegadel oli vaja ametnikutoolile sattunud inimestelt võtta sõprade-sugulaste eelistamise soov. Teadagi, mõisa köis, las lohiseb. Kuid aja jooksul on sullerdada tahtvad ametnikud kavalamaks saanud ning riigihangete süsteemi põhimõtted omale üksipulgi selgeks teinud. Konkreetse toote ostmiseks hanketingimuste kokku kirjutamine pole ju ennekuulmatu lugu. Ka konkreetse hankija eelistamiseks teiste pakkujate tingimustega välistamine. Ning olgem ausad, ka hanke korraldaja enese taandamine lõpliku otsustamise ajaks on ju kahepalgelisuse tipp. Kui töötukassa juht, ilmselgete ärimeenete taustaga inimene jätab end konkursitulemuste otsustajate ringist välja, kas siis on kohe selge, et konkurss on aus? Ärge ajage naerma. Kindlasti pole otsustajate seas mitte ühtki lipitsejat, eks.