Näiteks kirjutasid need kurikaelad päev enne Nascacelli börsiletulekut, et kurss võib tõusta 20 euroni. Järgmisel päeval nähti teises meediakanalis “õiglast aktsiakurssi” 14,54 euro juures. Seejärel soovitas kolmanda väljaande ajakirjanik: “See ainulaadne võimalus osta aktsiat eriti soodsa hinnaga.” Tulemus? Aktsia alustas esimesel müügipäeval 8 eurost, selle aasta alguses oli aktsia hinnast järel vaid 4 eurosenti. Manipulaatorid teenisid ainuüksi selle afääriga ligikaudu miljon eurot.
Tõsi, tegelikult sai seegi kuritegelik kamp mingil hetkel ise ka aru, et ajakirjanduse alustala – lugeja usaldus – on kõikuma löönud: nii kirjutaski üks neist teistele: “Meie lugejad ei teeni raha, kümnest soovitusest üheksa on aia taha läinud.”
Äripäeva arvates on tegemist äärmiselt taunimisväärse looga ning Äripäev lubab, et annab endast kõik, et Eestis kunagi midagi säärast juhtuda ei saaks.
Kuigi paljude suurte välismaiste väljaannete ajakirjanikel on aktsiate soetamine keelatud, pole me seda teed läinud – me peame inimese isiklikku huvi investeerimise vastu tervitatavaks. Küll on meil keelatud ajakirjanikul, kes omab ettevõtte kohta informatsiooni, mis võib mõjutada aktsia hinda, tehingu sooritamine kuni info ilmumiseni.
Samuti on kõigi Äripäeva koostamisel kaasa löövate inimeste aktsia- ja fondiinvesteeringud avalikustatud me koduleheküljel. Ning kui mõni äripäevlane kirjutab ettevõttest, mille aktsiaid ta omab, ilmub artikli juures ka vastav märge. Meie eeskuju võiks järgida me kolleegid teisteski väljaannetes, netifoorumites sõnavõtjad, blogijad ja ka kohalikud börsigurud.
Kuigi ega needki abinõud ei tööta juhul, kui mõni ajakirjanik oma head sõpra infoga toita ja hiljem kasumi jagamisel avitada otsustab.
Tunneme häbi Saksa kolleegide pärast.
Autor: 1185-aripaev