• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lubadus: Äripäev ei manipuleeri!

    Saksamaal osutusid mõned börsiajakirjanikud aktsiamanipulaatoriteks. Äripäeva arvates on tegemist äärmiselt taunimisväärse looga ning teeme omalt poolt kõik, et Eestis kunagi midagi säärast juhtuda ei saaks.

    Äripäeva artikkel tugineb nädalakirjale Spiegel, kes kirjutas, kuidas Saksa ajakirjanike võrgustik avaldas soliidsete majandusväljaannete külgedel manipuleeritud börsiinfot. Tegemist on Saksa majandusajaloo suurima aktsiamanipulatsiooniga – viie aastaga teeniti vähemalt 17 miljonit eurot!
    Äripäeva arvates tegid need Saksa ajakirjanikud karuteene kogu õhtumaa ajakirjandusele – nad murendasid me usaldusväärsust.
    Need konkreetsed Saksamaa ajakirjanikud rääkisid odavalt ostetud rämpsaktsiad üles mitmes väljaandes korraga (kokku jõudis nende kirjutatu vähemalt miljoni investeerimishuvilise lugejani), sest eks teavad ju kõik – üks leht võib ju eksida, aga kui nii paljud kirjutavad, on jutul järelikult jumet. Nii tõusiski üleskiidetud aktsiate kurss ning manipulaatorid ning nende isandad said õigel ajal müües kasumit võtta.
    Näiteks kirjutasid need kurikaelad päev enne Nascacelli börsiletulekut, et kurss võib tõusta 20 euroni. Järgmisel päeval nähti teises meediakanalis “õiglast aktsiakurssi” 14,54 euro juures. Seejärel soovitas kolmanda väljaande ajakirjanik: “See ainulaadne võimalus osta aktsiat eriti soodsa hinnaga.” Tulemus? Aktsia alustas esimesel müügipäeval 8 eurost, selle aasta alguses oli aktsia hinnast järel vaid 4 eurosenti. Manipulaatorid teenisid ainuüksi selle afääriga ligikaudu miljon eurot.
    Tõsi, tegelikult sai seegi kuritegelik kamp mingil hetkel ise ka aru, et ajakirjanduse alustala – lugeja usaldus – on kõikuma löönud: nii kirjutaski üks neist teistele: “Meie lugejad ei teeni raha, kümnest soovitusest üheksa on aia taha läinud.”
    Äripäeva arvates on tegemist äärmiselt taunimisväärse looga ning Äripäev lubab, et annab endast kõik, et Eestis kunagi midagi säärast juhtuda ei saaks.
    Kuigi paljude suurte välismaiste väljaannete ajakirjanikel on aktsiate soetamine keelatud, pole me seda teed läinud – me peame inimese isiklikku huvi investeerimise vastu tervitatavaks. Küll on meil keelatud ajakirjanikul, kes omab ettevõtte kohta informatsiooni, mis võib mõjutada aktsia hinda, tehingu sooritamine kuni info ilmumiseni.
    Samuti on kõigi Äripäeva koostamisel kaasa löövate inimeste aktsia- ja fondiinvesteeringud avalikustatud me koduleheküljel. Ning kui mõni äripäevlane kirjutab ettevõttest, mille aktsiaid ta omab, ilmub artikli juures ka vastav märge. Meie eeskuju võiks järgida me kolleegid teisteski väljaannetes, netifoorumites sõnavõtjad, blogijad ja ka kohalikud börsigurud.
    Kuigi ega needki abinõud ei tööta juhul, kui mõni ajakirjanik oma head sõpra infoga toita ja hiljem kasumi jagamisel avitada otsustab.
    Tunneme häbi Saksa kolleegide pärast.
    Autor: 1185-aripaev
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Henry Auväärt: kes jääb praegusajal töötuks?
Hiljutine tööandjate küsitlus viitab, et värbamisrallile lähikuudel veel pidurit ei tõmmata, kirjutab CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.
Hiljutine tööandjate küsitlus viitab, et värbamisrallile lähikuudel veel pidurit ei tõmmata, kirjutab CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.
Investeerimisklubi ja Äripäev ühinesid
Sel nädalal ühinesid Äripäev ja Investeerimisklubi, millega hakatakse klubi tegevust teostama koostöös Äripäeva investor Toomase meeskonnaga.
Sel nädalal ühinesid Äripäev ja Investeerimisklubi, millega hakatakse klubi tegevust teostama koostöös Äripäeva investor Toomase meeskonnaga.
Raamatupidamisbüroode TOP 2: uisuta sinna, kus litter saab olema, mitte sinna, kus ta oli
BDO Eesti tegi tänaseks edu toonud põhimõttelised muudatused ära kolm-neli aastat tagasi, ütles firma juhtiv partner ja tegevjuht Sulev Luiga.
BDO Eesti tegi tänaseks edu toonud põhimõttelised muudatused ära kolm-neli aastat tagasi, ütles firma juhtiv partner ja tegevjuht Sulev Luiga.
Eesti tellib suure portsu taastuvenergiat, edumaa on Enefit Greenil Täiendatud
Pikk paus Eesti taastuvenergeetika suurvõimsuste rajamisel tõotab lõppeda, sest valitsus kuulutas välja massiivse taastuvenergia vähempakkumise, mis võiks turule tuua nii uusi tuule- kui päikeseparke. Parim lähtepositsioon sel rallil on hiljuti börsile läinud Enefit Greenil.
Pikk paus Eesti taastuvenergeetika suurvõimsuste rajamisel tõotab lõppeda, sest valitsus kuulutas välja massiivse taastuvenergia vähempakkumise, mis võiks turule tuua nii uusi tuule- kui päikeseparke. Parim lähtepositsioon sel rallil on hiljuti börsile läinud Enefit Greenil.