• OMX Baltic0,36%275,36
  • OMX Riga0,15%883,19
  • OMX Tallinn0,92%1 754,18
  • OMX Vilnius0,27%1 042,83
  • S&P 5000,77%5 859,85
  • DOW 300,47%43 065,22
  • Nasdaq 0,87%18 502,69
  • FTSE 1000,47%8 292,66
  • Nikkei 2251,58%40 229,71
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,04
  • OMX Baltic0,36%275,36
  • OMX Riga0,15%883,19
  • OMX Tallinn0,92%1 754,18
  • OMX Vilnius0,27%1 042,83
  • S&P 5000,77%5 859,85
  • DOW 300,47%43 065,22
  • Nasdaq 0,87%18 502,69
  • FTSE 1000,47%8 292,66
  • Nikkei 2251,58%40 229,71
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,04
  • 22.03.11, 06:05
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vahendusfirmadehea äri koolipiimaga

Üllatus – kui me olime senini arvamusel, et tasuta Koolipiima programm on midagi lihtsat ja selget, pole asi sugugi nii.
Tänasest Äripäevast selgub, et Eesti on hoolimata oma olematust rahvaarvust, pindalast ja rikkusest kõikvõimalikele vahendusfirmadele maapealne paradiis. Selgub, et vahendada saab ka tasuta koolipiimaprogrammi.
Koolipiimaprogramm on oma olemuselt ju lihtne, isegi geniaalselt lihtne – tootja kasvatab ja lüpsab lehma, töötleja pastöriseerib ja pakendab piima, lapsed saavad väärt kraami tarbides tugevad luud, Euroopa Liit maksab programmi kinni. Võidavad tootjad (säilib maaelu) ja töötlejad (säilib kohalik tööstus), lastest sirguvad terved ja tugevad inimesed, kes tulevikuski kodumaiseid piimatooteid tarbivad.
Nii polekski me osanud arvata, et keegi oskab sellisest lihtsast asjast tulu lõigata. Kuid nii see on, mitmed Eesti ettevõtted, eesotsas OÜga Tüdrukud, vahendavad täna haridusasutustele koolipiima, kasseerides vahendustasu. Tegelikult on see ju loogiline – kui mängus on raha, leidub sellele alati pretendente.
Ühesõnaga, tänasest Äripäevast selgub, et seesama tasuta koolipiim võib laste söögilauale jõuda mitmekordse hinnavahega – kõik sõltub sellest, kas õppeasutus või kohalik omavalitsus on piima hankimiseks otsinud ise soodsamaid võimalusi või kasutatakse vahendaja abi.
Lisaks selgub, et Eestis ei pea keegi arvestust ka selle üle, millise liitrihinnaga üks või teine kool piima ostab. Kui põllumajandusministeerium palus eelmise aasta lõpus PRIAl tuua pistelise analüüsi tulemusel välja kõrgemad ja madalamad hinnad, selgus, et vahe on enam kui kaks korda – kui näiteks Sõmerpalu põhikool maksis joogipiima liitri eest 33 senti, siis Pühajärve põhikool juba 72 ja Luua algkool 76 senti. Sõmerpalu kool ostab piima ise, teised kasutavad vahendajaid. Kuna suurem osa piima ostmiseks ette nähtud rahast tuleb kaugelt-kaugelt Brüsselist ning kuna summad kooli/valla kohta pole väga suured, ei ole asjast senini ka erilisi probleeme tekkinud.
Vahendajad ise ütlevad, et nende toodud piim on kallim seepärast, et nad saavad piima kombinaadist kätte kauplustega samadel tingimustel, ehk isegi kallimalt. See ei kõla aga kuigi usutavalt - kas tõesti ei tee sellise suure koguse (näiteks vastutab OÜ Tüdrukud 15 000 lapse igapäevase piimaannuse eest) juures piimakombinaat mingitki allahindlust? Uskumatu lugu. Ja kui see ongi tõsi, siis miks vahendaja tarnijat ei vaheta? Piimakombinaate on Eestis ju mitmeid.
Kuid mida siis teha? Meie arvates võiksid alatises rahahädas koolid ja kohalikud omavalitsused enam ühishankeid teha, ühiselt kombinaadist tellitud piim peaks turuloogika kohaselt siiski soodsam tulema. Võtkem või seesama ülalmainitud Palamuse valla näide - veidi koordineerimist ja säärast hinnavahet ei oleks. Suhtumine, et kuna tegemist on riigi (isegi veelgi kaugema institutsiooni – Euroopa Liidu) köiega, siis las lohiseb, peaksime hakkama siin Eestis siiski muutma juba.
Lõpetuseks, kogu teemas valitsevat segadust illustreerib ilmekalt näide, et kui Euroopa Liidu koolipiima programmi tutvustav eestikeelne kodulehekülg suunab lugeja lingile „koolipiim minu kodumaal“, ütleb avanenud PRIA hüpikaken: Viga – lehte ei leitud!
Autor: 1185-aripaev

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.10.24, 14:32
Kulla hind tegi 8 aasta suurima kvartaalse tõusu. Mis saab edasi?
Kulla hind tõusis kolmandas kvartalis viimase kaheksa aasta kiireimas tempos, jõudes septembris ka värskete rekorditeni. Kas praeguses tõusutsüklis on kullal veel ruumi kallineda ja mis saab edasi järgnevatel aastatel?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele