Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Korobeinik: internet igatseb vabadust

    Päev, mil internet jäi seisma, läheb ajalukku. 18. jaanuaril 2012 peatas ingliskeelne veebileht Wikipedia koos teiste veebilehtedega oma töö ja USA kongresmenid said vihastelt valijatelt tuhandeid kirju, kirjutab arvamusartiklis IT ettevõtja ja riigikogu liige Andre Korobeinik.

    Ajendiks internetipiraatluse vastu võitlevad seaduseelnõud SOPA ja PIPA. Mis teeb muret Wikipediale, Google’le ja teistele Ameerika firmadele, kes ei ole piraattoodete levitamise või kasutamisega seotud?
    Asi ei ole eesmärkides, vaid vahendites, mida kavatsetakse selleks kasutada. SOPA ja PIPA on paljuski sarnased: internetiressursside omanikel tuleb vastutada mitte ainult oma serverite sisu, vaid ka veebilehtede eest, mille lingid nende serverites leiduvad. Kui lingid juhivad “valele” sisule, lülitatakse domeen välja. Omanik aga peab vastutama USA seaduste järgi isegi juhul, kui ta on Ameerikat varem ainult televiisorist näinud.
    Mida see tähendab Wikipedia, Google’i või näiteks Facebooki jaoks? Üks link “valele” veebilehele ja Google’i või täiesti legaalselt sulgeda, kusjuures, SOPA-st lähtudes ei pea selleks saama isegi kohtu luba. See kõik ei vasta üldlevinud ettekujutusele, kuidas Internet töötab ja meenutab pigem mingi antiutoopilise teose süžeed. SOPA ja PIPA ümber toimuv juba ristiti Hollywoodi ja Silicon Valley võitluseks. Eelnõude taga seisab filmistuudiote ja helisalvestusfirmade kõva lobitöö, aga kõige suuremate protestiaktsioonide taga seisid IT-hiiglased.
    Ilma kohtuotsuseta. Oleks vale väita, et praegu ei saa piraatluse vastu võidelda. Üheaegselt SOPA läbikukkumisega USA kongressis sulgesid korrakaitsjad failivahetussaidi Megaupload.com ja vahistasid selle juhtkonna. Megaupload serverid asusid Hongkongis, omanikud leiti Uus-Meremaalt, aga vastutust kannavad nad USA seaduste alusel. Neid süüdistatakse Digital Millenium Act (DMCA) rikkumises.
    Vastavalt DMCA peavad internetressursi omanikud kustutama õiguste omanike taotlusel oma serveritelt illegaalse sisu ja lingid sellele. Keeldumise ning vastava kohtuotsuse korral ootab neid kriminaalkaristus, kus nad ka ei asuks. Vahe kehtiva DMCA ja SOPA vahel seisneb selles, et DMCA rakendamiseks on vaja kohtuotsust, aga teenuse omanik saab pärast hoiatust kustutada illegaalse sisu ja vältida seega karistust. SOPA aga lihtsustaks piraatide vastu võitlemist — oma serveri illegaalsest sisust saaks omanik teada vahetult teda külastavalt FBI-lt
    USAs toimuv võitlus jättis tahaplaanile SOPA ideoloogilise venna – ACTA, millega kavatseb liituda Euroopa Liit. Antud eelnõu sätestab, et internetiteenuse pakkuja peab ise jälgima klientide edastatavat infot ja teatama õiguste omanikele, kui avastab midagi kahtlast. Mingit kohtumäärust jälgimiseks vaja ei ole. Internetiteenuse osutajad peavad kontrollima oma kliente ja teatama potentsiaalsetest seaduserikkujatest; kõik internetikasutajate saadetud või saadud andmed filtreeritakse. Kui ACTA võetakse praeguses kujul vastu, ei ole interneti kasutamine enam eraasi.
    Rida riike on juba võtnud selletaolise internetitsensuuri kasutusele. Kõige rohkem meenutab ACTA Hiina mudelit. Sealne projekt Kuldkilp, mis on tuntud ka kui Suur Hiina Tulemüür, kujutab endast riigiservereid, mida läbib kõigi Hiina internetikasutajate internetiliiklus. Täpsemini, mida osa infost ei läbi — näiteks 2011. aasta Araabia kevade ajal ei saanud Hiina kasutajad avada ühtki artiklit, kus oli sees sõna “Egiptus”. Peale Hiina on internetitsensuuri poolest tuntud Iraan, Usbekistan ja Myanmar. Kui ACTA praegusel kujul tagasi ei lükata, hakkavad ka Eesti internetiteenuse osutajad töötama Hiina mudeli järgi.
    Kes on süüdi ja mida teha. Internetipiraatlusega tuleb ja saab võidelda. Ainuüksi Euroopa Liidus küündib piraattarkvara tekitatud kahju 10 miljardi euroni, kogu maailmas üle 40 miljardi. Lisaks veel muusika ja filmid. Vaielda võib arvestusmeetodite üle, kuid ei saa eitada probleemi.
    Repressiivsed meetmed ei paku lahendust. Kindlasti vähendab totaalne tsensuur piraattoodete arvu, kuid kõigil meil tuleb maksta selle eest liiga kõrget hinda. Tahan ise otsustada, kes võib lugeda minu kirju ega saa vaikides vaadata, kuidas mult see õigus võetakse. Lauspommitamise asemel peaksid õiguste omanikud täiustama oma ärimudeleid. Nii sulges mullu Tartus uksed viimane videolaenutus. Muidugi võib kasutada Elioni videolaenutust, kus ühe filmi vaatamine maksab 3 eurot.  USAs ja mujal on levinud Netflix, mis lubab 8 dollari eest kuus vaadata filme piiramatus koguses. Netflix pakub üle saja tuhande filmi, kaasa arvatud uuemad. Elion umbes 100 linateost ja viimaseid filme nende seas ei ole. 
    Ameeriklase jaoks kõlab piraatfilmide allalaadimine väga imelikult. Selleks peab olema paadunud anarhist või patoloogiline ihnuskoi. Pole midagi imestada, et veerand Ameerika internetiliiklust moodustab Netflixi filmide vaatamine ja ettevõte  teenib sellelt 200 miljonit dollarit aastas. Veerand Eesti internetiliiklusest läheb aga failivahetusvõrkudesse ning keegi sellelt eriti ei teeni. Asi ei ole teps mitte meie seadusandluses.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Nordeconi ehitusdivisjoni juht: pole põhjust arvata, et ehitusmaterjalide hinnad langevad
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
Toiduainete hinnatipp hakkab mööda saama
Jaanuaris inflatsioonist suurima ampsu võtnud toiduhindade tõus on Euroopas juba läbi ja peatselt juhtub sama meil, prognoosivad analüütikud.
Jaanuaris inflatsioonist suurima ampsu võtnud toiduhindade tõus on Euroopas juba läbi ja peatselt juhtub sama meil, prognoosivad analüütikud.
Harju Elekter ja Nordeconi tütar sõlmisid 5 miljoni eurose lepingu
Harju Elekter sõlmis koos Nordeconi tütarettevõttega ehituslepingu Allika tööstusparki tootmishoone rajamiseks.
Harju Elekter sõlmis koos Nordeconi tütarettevõttega ehituslepingu Allika tööstusparki tootmishoone rajamiseks.
Reaalajas börsiinfo
Mikrofoniga Soomes: ettevõtted viisid end turismimessiks parimasse turundusvormi
Talvekuudel planeerib suurem osa turismisektori tegijatest uue kõrghooaja tegevusi ja viib end turunduslikku tippvormi, mistõttu käis „Turismitunni" saatejuht Gregor Alaküla külas Soome turismimessil Matka, et uurida, kuidas Eesti ettevõtted end soomlastele turundavad.
Talvekuudel planeerib suurem osa turismisektori tegijatest uue kõrghooaja tegevusi ja viib end turunduslikku tippvormi, mistõttu käis „Turismitunni" saatejuht Gregor Alaküla külas Soome turismimessil Matka, et uurida, kuidas Eesti ettevõtted end soomlastele turundavad.
GALERII: Spordijuhtimise aastakonverents 2023
2. veebruaril toimus Radisson Blu Hotell Olümpia konverentsikeskuses Äripäeva ja Eesti Olümpiakomitee korraldatud Spordijuhtimise Aastakonverents 2023: Piiride ületamisest.
2. veebruaril toimus Radisson Blu Hotell Olümpia konverentsikeskuses Äripäeva ja Eesti Olümpiakomitee korraldatud Spordijuhtimise Aastakonverents 2023: Piiride ületamisest.
Nordeconi ehitusdivisjoni juht: pole põhjust arvata, et ehitusmaterjalide hinnad langevad
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
GALERII: Spordijuhtimise aastakonverents 2023
2. veebruaril toimus Radisson Blu Hotell Olümpia konverentsikeskuses Äripäeva ja Eesti Olümpiakomitee korraldatud Spordijuhtimise Aastakonverents 2023: Piiride ületamisest.
2. veebruaril toimus Radisson Blu Hotell Olümpia konverentsikeskuses Äripäeva ja Eesti Olümpiakomitee korraldatud Spordijuhtimise Aastakonverents 2023: Piiride ületamisest.

Olulisemad uudised

Raadiohommikus: LHV avaldab tulemused, Türgi toibub šokist
Hommikuprogrammi külaline on LHV Groupi juht Madis Toomsalu, kellega käime üle Tallinna börsi ühe lipulaeva värsked 2022. aasta neljanda kvartali ja 2022. aasta auditeerimata tulemused. Lisaks vaatame otsa päevakajalistele teemadele, mis puudutavad nii pangandussektorit kui majanduse üldist käekäiku.
Hommikuprogrammi külaline on LHV Groupi juht Madis Toomsalu, kellega käime üle Tallinna börsi ühe lipulaeva värsked 2022. aasta neljanda kvartali ja 2022. aasta auditeerimata tulemused. Lisaks vaatame otsa päevakajalistele teemadele, mis puudutavad nii pangandussektorit kui majanduse üldist käekäiku.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.