ÄP: sõelume välja ideed ja hakkame investeerima

Äripäeva eesmärgiks on jätkuvalt päästa valla mõttekrambist, mis pärsib arutelu Eesti võimalike eesmärkide ja arenguideede üle. Äripäev kirjutab juhtkirjas, et edu nimel peame Eestis teadlikult valima mõne arengusuuna ning hakkama nendesse sihipäraselt investeerima. Kuid kõigepealt on vaja ideed leida ja kaardistada, sest nad kipuvad loosungite varjus soikuma.

Praegu on õige aeg aruteluks ka seetõttu, et paika loksub Euroopa Liidu uus 7 aastane eelarve ja peaksime tegema endale selgeks, kuhu ja kui palju eurorahasid suunata. Kas puistata seda jätkuvalt mööda Eestimaad laiali või investeerida kontsentreeritult valitud valdkondadesse? Üldmulje on ehitiste suunas kaldu. Kulutame palju aega ja energiat aruteludeks, milline hoone kuhu püstitada. Kahtlemata on needki vajalikud, kuid hooned iseenesest ei paranda meie heaolu ega elatustaset. Selle kõrval peaksime kordades rohkem kaaluma, millised on meie eelised ja võimalused ning leidma selle põhjalt valdkonnad, mis võiksid meile edu tuua ning nendesse investeerida.

IT-Eesti? Näiteks praegu on selleks kahtlemata infotehnoloogia. Arengufondi analüüside järgi peaks Eestis olema otseselt IT-alal tegutsevaid spetsialiste praegusest 2–3 korda rohkem. IT-spetsialistid on kõrgelt tasustatud, sest konkureerivad maailmaturul, kuna neil on ühine keel ja ühised tööriistad. Nende toodetud lisandväärtus ja jõukus kandub üle ühiskonda, tõstes kokkuvõttes ka õpetaja ja bussijuhi palka. Nii on maailma ühes kõrgtehnoloogilisemas riigis Jaapanis on ainult iga kümnes reaalmajanduses töötaja hõivatud vastavas sektoris. Lisaks on ei ole ilma IT-hariduseta võimalik tänapäeval edukalt läbi lüüa. Seega on IT valdkond, kuhu tuleks lähimal kümnendil ennaktempos investeerida ja seda mitte ainult kõrgharidusse, vaid juba alg- ja põhiharidusse. Paraku on areng varem uhkusega e-riigiks nimetatud Eestis soikunud.Näiteks kirjutab Vitsur tabavalt, et matemaatika populaarsust on püütud suurendada vaid matemaatika kohustusliku riigi­eksami sisseseadmisega. „Tuleks panustada kvaliteedi parandamisse juba põhikoolist alates – tekitada seda huvi noortes, et nende õppimises on potentsiaali ja et see on põnev, kiirelt arenev eriala,” on öelnud Skype´i Eesti värske juht Tiit Paananen. Tõsi, oluliselt erasektori vedamisel käivitub sel aastal IT akadeemia.

Ravikeskus Eesti?  IT arengul on veel ruumi. Kuid ühtlasi peaksime mõtlema, mis on need järgmised või paralleelsed nišid, milleks saaksime samuti oma keskkonda, võimekust ja oskusi arendada, sest valimatult kõigeks meil ressurssi ei ole. Konkreetse idee on käinud välja MTÜ Teenusmajanduse Koda - luua Eestisse Läänemeremaade ravikeskus, mis saab võimalikuks tänu Euroopa Liidu ühisturule. Tema hinnangul  paraneks nii kohalik ravisüsteem kui ka tekiks juurde märkimisväärselt kaudset tulu juba siis, kui vaid 5% Eestis ravi saadavatest patsientidest tuleks väljastpoolt. Eestis toetavad seda lisaks teadmistele, paindlikkusele ka puhas ja elav looduskeskkond.

Eelnimetatud ettepanekud tugevuseks on, et need ei ole tühjad loosungid, vaid läbi mõeldud ja rehkendatud arengusuunad. Kas valime välja ja teeme ära?

Autor: 1185-aripaev