Jäta menüü vahele
Artikkel
- Arvamused
- Raivo Sormunen
- 31. märts 2012 kell 5:24
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Kas tahame olla rikkad või õnnelikud?
Tihtipeale ajavad eesmärgipärased eestlased taga vaid numbriliselt väljendatavat edu ja rikkust. Mõneti oleme siin hagu andnud ka meie, kes avaldasime oma reedeses lehes Eesti kõrgeimat palka maksvate ettevõtete nimekirja, kirjutab börsitoimetuse juht Raivo Sormunen.
Kuid rikkuse ja kõrge palganumbri tagaajamise kõrval ei tohiks unustada püüdlemist õnnelikkuse poole. On ju rikkus vaid üks õnne komponent. Maailma kontekstis on eestlased hoolimata meie pidevast ninakirtsutamisest suutnud viimase paarikümne aasta jooksul tõusta suhteliselt jõukaks. Kui võtta aluseks Maailmapanga, CIA või IMFi andmed, oleme tarbijate ostujõu alusel maailmas rikkuselt 44.–47. riik ehk napilt esimese neljandiku seas.Loomulikult võime olla kadedad oma Skandinaavia naabrite peale, kes on ostujõu pariteedi alusel meist kaks-kolm korda jõukamad. Aga samas võime olla uhked, et võrreldes Türgi, Bulgaaria või Rumeenia inimestega on meie ostujõud umbes poole suurem. Kõik sõltub võrdlusbaasist.Aga kuidas on lood meie õnnega? Võttes aluseks Suurbritannia sõltumatu mõttekoja New Economics Foundation arvestatava Õnneliku Planeedi Indeksi (Happy Planet Index), on eestlaste seis nutune. Selles edetabelis oleme 143. riigi hulgas Angola ja Mali vahel 131. kohal. Indeks on arvestatud kokku kolme komponendi põhjal: eluga rahulolu, eluea oodatav pikkus ning ökoloogilise jalajälje suurus ehk meie mõju keskkonnale. Eestlaste (kui ka paljude edukate tööstusriikide) madal koht edetabelis on tingitud just sellest, et kasutame ära väga palju oma loodusressurssidest. Nii näiteks ületab eestlaste nn ökoloogiline jalajälg inimese kohta maailma keskmist enam kui kolmekordselt. Ka enesega rahulolu mõttes oleme indeksis väga kehval 85. kohal ehk kahe õnnetuima riigi hulgas viiest. Keskmise oodatava eluea poolest oleme tabeli viimases pooles. Õnneks on pärast selle edetabeli koostamist hakanud meie keskmise eluea näitajad tänu meeste võimaliku eluea tõusule kasvama.Kõik on suhteline. Indeks, mis meist parema mulje jätab, on ÜRO inimarengu indeks, kus 187. riigi seas oleme igati kõrgel 34. kohal. Sealt võime lugeda, et meie plussiks on pikk haridustee ja inimeste kirjaoskus. Samuti näeb raport, et Eesti parlamendis on võrreldes keskmisega suhteliselt palju naisi, tervelt viiendik, laste suremus sündidel on madal ning inimeste keskmine haridustase kõrge. Niisamuti on naiste osakaal tööjõuturul suhteliselt suur. Kui me liidame siia otsa veel ka suhteliselt kõrge kvaliteediga tervishoiuteenuse ning väheneva töötuse, võiks öelda, et ehk polegi eestlaste seis niivõrd hull.- Hetkel kuum
Seotud lood
Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Balti turgudel oli taas punane päev
Kesknädala tõus Balti aktsiaturgudel jäi üürikeseks – neljapäeval jätkasid kõigi kolme Balti börsi indeksid langust, vedades miinusesse ka koondindeksi.
Kesknädala tõus Balti aktsiaturgudel jäi üürikeseks – neljapäeval jätkasid kõigi kolme Balti börsi indeksid langust, vedades miinusesse ka koondindeksi.
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Prokuratuur saatis Wendre kriminaalasja kohtusse
Prokuratuur teatas, et on saatnud Pärnu maakohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse tekstiilitööstuse Wendre eksjuhte ja nende firmat Paragon Sleepi.
Prokuratuur teatas, et on saatnud Pärnu maakohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse tekstiilitööstuse Wendre eksjuhte ja nende firmat Paragon Sleepi.