Riigikogu liige, Reformierakondlane Igor Gräzin kirjutab reedel Äripäevas, et abipaketid probleemsetele riikidele annavad vale signaali ja toidavad nii valesid väärtushinnanguid.
Hispaaniasse raha andmine pole enam küsimus sellest, et rahast on kahju või et seda enam mitte keegi (ka tavalised hispaanlased) enam kunagi ei näe. See on küsimus maailmavaatest. Kas olla liberaalid ja uskuda vabasse turgu ja selle toimesse ning hakata tööle või vastupidi, püüda hoida veepeal seda, mis ei uju –bürokraatliku sotsialismi mudelit.
Probleem on selles, et taolise kingitusega edastatakse turumajanduse seisukohalt vale signaal – kui halvasti sa ka ei majanda, sa saad päästetud. Teiste sõnadega – halvale majandajale jäävad tema varasemad kasumid, tema tegevusest tulenevad kahjumid maksab aga kinni keegi teine. Sealhulgas väikeses osas ka Eesti.
Konkurents kaotab oma mõtte olukorras, kus pankrot pole võimalik. Muide: ka kasum ja eelarve ülejääk kaotab oma mõtte, kui seda saab rahulikult Kreeka, Hispaania ja neile järgnejate kasuks ära võtta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pankrot on teatava majandusliku tegevuse ja olukordade paratamatu tagajärg. Pankrot pole lõpp, vaid nagu paljud edukad ärimehed võivad kinnitada – uue ja edukama äri algus. See, et Hispaania pankade pankrotti ei tule tähendab, et nad ei saa saama ei laenuraha ega majanduslikku edu mitte kunagi.
Miks Hispaania ohumärke ei märatud varem? Miks keskendumine säästmisele on vale? Ja mis saab edasi? Loe reedesest Äripäevast.
Autor: Igor Gräzin, Harry Tuul
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!