- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,14%6 196,26
- DOW 300,21%44 187,47
- Nasdaq −0,32%20 304,65
- FTSE 100−0,05%8 756,25
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,57
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,14%6 196,26
- DOW 300,21%44 187,47
- Nasdaq −0,32%20 304,65
- FTSE 100−0,05%8 756,25
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,57
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Loome e-osalusdemokraatia
Senine demokraatiamudel on jõudnud oma loogilise lõpuni, leiab TÜ tudeng Joosep Laik.
Praegused valimisseadused ja erakondade rahastamist määravad seadused on loonud süsteemis aastaid sees olnud inimesed, kes ei soovigi valitsemist läbinähtavamaks või demokraatlikumaks muuta.
Eestis on aga esindusdemokraatia jaoks loodud valimissüsteem, mis on olnud eeskujuks paljudele maailma riikidele. Selle edasiarendamise loogiline jätk oleks anda seadusloome algatusõigus e-riigi kaudu kodanikele. E-osalusdemokraatia täidaks ka Harta 12s mainitud rahvaalgatuse instrumendi funktsiooni.Riigikogu erakondade võimalik vastuväide, et see on liiga ebaturvaline lahendus, tekitaks küsimuse, kuidas siis selgitada praegust suuresti reklaamitud e-valimissüsteemi, millel Eesti e-edu suuresti põhineb.
Populistlikke otsuseid oleks võimalik vältida või vähendada, kuulates valdkonna spetsialistide seisukohti ja kujundades nende abil enda omi. Ja kui e-osalusdemokraatia mehhanismi kaudu võetakse vastu halb seadus, on see rohkem meie enda viga, kui praeguste rahvaesindajate partokraatlikest huvidest lähtuvad otsused. See teadmine paneb loodetavasti inimesi eri arengustsenaariume põhjalikumalt läbi arutama.
Islandi sammud põhiseaduse muutmisel näitasid, et ka põhiseaduse muutmise protsess ise oli tänu elektroonilistele võimalustele palju demokraatlikum kui valgustusaja algusest pärinevad esindusdemokraatia meetodid. Selle asemele, et manduda taas kord vaikiva ajastu variatsiooni, oleks ehk võimalus tekitada vastupidine – arutelude ja avatud demokraatia ajastu.
Kui statistikat armastav peaminister lausus Silver Meikarit erakonnast välja visates, et rahva kannatus on katkenud, kasutas ta meelevaldselt rahvast oma tegevuse õigustamiseks. See ei erine kuigivõrd Louis XIV suhtumisest: „Riik, see olen mina.“ Aga tegelikult: riik, see oleme meie. Ja e-osalusdemokraatia levides peaksid nii riigikogu kui ka valitsus meie kõigi seisukohtadega rohkem arvestama hakkama.
Vastutus suureneb. Kõik vahendid, et muuta Eesti e-osalusdemokraatiaga riigiks, kus vähemalt osa seadusi ja otsuseid võetakse vastu nii, nagu praegu elektrooniliselt riigikogu valitakse, on ju olemas ja toimivad. Selle võimaluse laialdasem kasutamine tekitaks ühiskonnas elavaid arutelusid ja tekitaks vähemalt tunde, et ollakse osaline olulistes protsessides. Nimelt sellest osaluse tundest ongi inimestel ehk praegu kõige enam puudu. Küsimus seisneb selles, kas tajutakse otsustamisega seotud vastutust.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele