• OMX Baltic0,06%296,36
  • OMX Riga−0,29%916,96
  • OMX Tallinn0,09%2 021,13
  • OMX Vilnius−0,06%1 224,93
  • S&P 500−0,64%6 460,26
  • DOW 30−0,2%45 544,88
  • Nasdaq −1,15%21 455,55
  • FTSE 100−0,32%9 187,34
  • Nikkei 225−0,26%42 718,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,24
  • OMX Baltic0,06%296,36
  • OMX Riga−0,29%916,96
  • OMX Tallinn0,09%2 021,13
  • OMX Vilnius−0,06%1 224,93
  • S&P 500−0,64%6 460,26
  • DOW 30−0,2%45 544,88
  • Nasdaq −1,15%21 455,55
  • FTSE 100−0,32%9 187,34
  • Nikkei 225−0,26%42 718,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,24
  • 22.08.19, 14:25
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Mida teeksid pensionirahaga Rain Lõhmus ja Kaspar Oja?

„Minu plaan on parem kui Seederi oma,“ ütles LHV Panga asutaja ja suuromanik Rain Lõhmus täna Äripäeva raadiosaates „Poliitikute töölaud“, kus debateeris pensionireformi teemal Eesti Panga ökonomisti Kaspar Ojaga.
LHV Grupi suuromanik Rain Lõhmus ja Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja debateerisid pensionisüsteemi teemal saates "Poliitikute töölaud".
  • LHV Grupi suuromanik Rain Lõhmus ja Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja debateerisid pensionisüsteemi teemal saates "Poliitikute töölaud".
  • Foto: Sandra Karnau
Saate teemaks oli Rain Lõhmuse välja käidud idee, mida ta nimetab Friedman-Lõhmuse plaaniks. See seisneb selles, et vabatahtlikuks ei peaks tegema mitte ainult teise pensionisamba, vaid ka esimese. Kuna riigil esimeses sambas raha reaalselt ei ole, siis makstaks sambast väljujatele hoopiski võlakirjades, mille saab igaüks realiseerida nii, kuidas ise tahab.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.08.25, 13:06
Eesti energiatulevik: miks investeerivad ettevõtted üha rohkem salvestuslahendustesse
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele