Kuigi Valgevenes toimuvad kaheksandat päeva järjest meeleavaldused president Aleksandr Lukašenka kukutamiseks ning viimane on palunud abi Venemaa president Vladimir Putinilt, võib idanaabri sõjalist sekkumist pidada ebatõenäoliseks.

- Punavalgeid värve ja lippe kasutavad Valgevene opositsiooni toetavad meeleavaldajad, viidates sellega enne praegust riigilippu kasutatud ajale, kui Aleksandr Lukašenka ei olnud veel võimul.
- Foto: TASS/Scanpix
Valgevenes elanud ning end sealse poliitikaga kursis hoidev, täna Brüsselis europarlamendi saadikut Sven Mikserit nõustava Silver Meikari sõnul kasutab Aleksandr Lukašenka kindlasti võimalust hirmutada nii läänt kui protestijaid. Samas Venemaa sõjalist sekkumist Valgevenes peab ta ebatõenäoliseks. „Kui vaatame Valgevene rahva toetust Venemaaga ühinemisele, siis see on 2–7 protsenti – seega Venemaal puudub seal nii suur toetus nagu mõnes Ida-Ukraina oblastis,“ selgitas Meikar Äripäeva raadio hommikuprogrammis. „Kui rahva toetust ei ole, siis koonduks rahvas tugevasti sekkumise vastu.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.