Renoveerimistoetus ei saa nüüd Tallinnast ja Tartust täitsa mööda minna, rääkis renoveerimisfirma Balti Vara Ehituse juhatuse liige Kristjan Soomets.

- Foto on illustreeriv.
- Foto: Andras Kralla
Kui vaadata eelmist toetusvooru, siis sai Tallinnas kolm-neli maja toetust, Tartus oli neid alla kümne. Teised piirkonnad said oluliselt rohkem. Soometsa sõnul tuleb kindlasti regionaalpoliitikat teha ja elu maapiirkondades elavdada ning mitte lasta välja surra, aga praegu on tegemist olnud ikkagi ebamõistlikult väikse proportsiooniga Tallinna-Tartu suunal.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Täna kell 9 avanes taotlusvoor eramute ja ridaelamute renoveerimiseks, kuid sellest potist saavad osa väga vähesed ning ilmselt pigem jõukamad inimesed kui need, kes abi tegelikult vajavad, rääkis Eesti Omanike Liidu juht Andry Krass.
Säästlikud ja nutikad lahendused on Riigi Kinnisvara ASi eesmärk ettepoole vaadates, et ühest küljest saaks kahanada energiakulu, aga samas vaatab riigifirma ka pinna vähendamise poole, ütles riigifirma värske juht Tarmo Leppoja.
Kliimaeesmärkide täitmine esitab ehitussektorile väljakutse tõsta kümne aasta jooksul elamufondi energiatõhusust 16% võrra. Selle täitmiseks oodatakse pikisilmi uue 160miljonilise korterelamute toetusvooru avanemist ja samuti plaanitakse suuremat toetust tehaselise renoveerimise tehnoloogia arendamiseks.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.