Kersten Kattai: ühistranspordireform on toppama jäänud

Teisisõnu, poliitilisel tasandil tuleks kokku leppida suured suunad ja rahastus, kuid liinivõrgu, piletisüsteemi ja teenuse korralduse praktilised lahendused võiksid jääda valdkonna ekspertidele.

Ühe võimalusena näeb ta senisest paindlikumat avaliku ja erasektori koostööd. Näiteks linnadevahelistel liinidel, mis puhtalt turutingimustel ära ei tasu, võiks piletitulu jääda vedajale ning riik kompenseeriks ainult puudujääva osa.

Kattai hinnangul aitaks see vähendada riigi kulu ja annaks ettevõtjatele suurema motivatsiooni reisijate arvu kasvatada.

Saates tuli jutuks ka 1. septembril ilmunud Infopanga bussiettevõtete aastaraport, mis näitas sektori tugevat käibe kasvu 2025. aastal. Kattai sõnul ei tähenda see aga automaatselt sektori kiiret kasvu, sest oluline osa suuremast käibest tuleb sisendhindade tõusust.

Eriti terav on bussijuhtide järelkasvu probleem, mistõttu peab sektor palku tõstma. „Kui küsida, mis on bussisektori number üks probleem viie aasta vaates ja sealt edasi, siis see on bussijuhtide järelkasvu probleem,“ ütles Kattai.

Mõne nädala pärast toimuva konverentsi “Kriisikindlus” kontekstis arutleti saates ka selle üle, miks Eesti riik maanteetranspordisektorit julgeoleku seisukohast alahindab ja miks meil võrreldes naaberriikidega ettevõtete tahet kasvatada oma kriisikindlust üüratute arvetega maha murtakse.

Saatejuht on Logistikuudiste toimetaja Tõnu Tramm, saate toob kuulajateni Laomaailm.