Nõudlus rohehoonetele kasvab: Forusega teekonna läbi teinud ettevõtted jagavad kogemusi

Artikkel

- Sisuturundus
- Forus
- 30. august 2023 kell 19:51
Kuula
Nõudlus rohehoonetele kasvab: Forusega teekonna läbi teinud ettevõtted jagavad kogemusi
LEED standardite järgimine hoonete projekteerimisel on tänaseks muutunud väga levinuks. Forusega koostöös teekonna läbi käinud ettevõtted jagavad siin artiklis oma kogemusi.Foto: Forus
Üha enam leidub Eestis büroohooneid ja ehitisi, millel on energiatõhusese sertifikaat. Miks selle populaarsus viimastel aastatel on kasvanud ja kuidas taotlemise protsess täpselt välja näeb? Sellest räägivad lähemalt kolme erineva ettevõtte esindajad, kes on Forusega LEED-sertifikaadi (Leadership in Energy and Environmental Design) teekonna läbi teinud.
Turvalisse ja jätkusuutlikku keskkonda panustav ettevõte Forus on nõustanud Baltikumis 30 hoone LEED sertifitseerimist. Hiljuti pälvis LEED Gold sertifikaadi Summus Capitalile kuuluv Veerenni tervisekeskuse hoone.
Meelis Šokman on tegev Green Formula Capitalis, mis on ka Summus Capitali portfelli vara- ja ESG-haldur. Ettevõtte üks eesmärke on kasvatada varaportfellide väärtust läbi roheliste ja jätkusuutlike tegevuste. Mainor Ülemiste kliendikogemuse juht Julius Stokasel on kogemus Ülemiste linnakus asuvate Öpiku majade ja Alma Tominga büroohoone sertifitseerimisega.
Capital Milli ehitusdirektor Silver Neemelo on kokku puutunud mitmetele majadele LEEDi taotlemisega. Koostöös Forusega pälvis Tallinna kesklinnas kõrguv Skyon büroohoone möödunud aastal sertifikaadi.
Liigume rohelises suunas
Mõte energiatõhususe sertifikaatidest on Eestis kanda kinnitanud juba mõnda aega, kuid energiahindade kallinemine on andnud rohelisele mõtteviisile ka praktilise varjundi.
Kõik kolm valdkonna spetsialisti väidavad, et energiatõhususe sertifikaat on muutunud uute ehitiste puhul justkui hügieenitasemeks. Nii Ülemiste linnaku kui Capital Milli esindaja sõnul on nad seda enda arenduste puhul rakendanud aastaid. Kuigi Green Formula Capitalil on aastapikkune tegutsemise ajalugu, väidab ka Meelis Šokman, et kogu maailm on juba mõnda aega vaadanud rohelises suunas. Oma varasema kogemuse põhjal on ta seda eriti tugevalt täheldanud just Skandinaavia turgudel, kuid ütleb siiski, et ka Eestis on energiahindade kallinemine rohelisele mõtteviisile praktilise varjundi andnud.
Eestlane on pragmaatiline ja küsib, mis ma sellest LEEDist saan ja mitu eurot ma selle pealt tagasi teenin. Seda ei saa pahaks panna, aga tasub mõelda laiemalt.
Meelis Šokman
Green Formula Capitali juht
„Näeme, et tänapäevased hooned peavad olema energiasäästlikud ning ressursse mitte raiskavad,“ ütles Stokas. Seda kinnitas ka Neemelo, kelle sõnul oli Skyoni puhul juba projekteerimise algfaasis eesmärgiks seatud LEED-märgis. „Väljaspool Eestit on see sertifikaat väga tuntud ja hinnatud ning see annab sõltumatu kolmanda osapoole tõenduse, et hoonet on ehitatud ja planeeritud tunnustatud reeglite kohaselt. Nüüdseks on see meie jaoks tavaline ehituse ning planeerimise osa. Meie arvates tõstab see hoone väärtust kõigi silmis,’’ rääkis Neemelo.
Sertifikaat on hoone kvaliteedimärk, mis tagab üürnikele ja investoritele kindlustunde ning võib tulevikus kaasa tuua ka paremaid tingimusi rahastuseks.
Kõik spetsialistid usuvad, et peamiseks rahvusvaheliselt tunnustatud sertifikaadi eeliseks on hoone kasutaja kindlustunne, et tegu on kvaliteetse majaga, mis vastab kindlatele standarditele. Stokas tõi Ülemiste büroohoonete puhul välja, et Eestis on LEED-sertifikaat andnud neile võimaluse olla valdkonnas ühed teerajajates. „Kui mõni rahvusvaheline ettevõte otsib endale uut töökodu, siis LEEDi puhul on see sertifikaat kõigile teada ning võrreldav kas või näiteks teiste riikide hoonetega.’’
Üürnikud oskavad küsida
Rahvusvaheliste üürnike jaoks on rohesertifikaatide olemasolu väga oluline, sest nõuded on tihtipeale ettevõttes sees kokku lepitud. „LEEDiga hoonet on rahvusvahelisele üürnikule lihtsam pakkuda, sest see märgis on üheselt mõistetav ja laialdaselt tunnustatud. Samas Eesti A-klassi energiamärgis ei pruugi tagada rahvusvahelise üürniku poolt korraldatud hankes järgmisele tasemele jõudmist,’’ usub Meelis Šokman.
Kui pidasime klientidega üürilepingute osas läbirääkimisi, siis paljude jaoks oli LEED-märgis juba konkreetne nõudmine. Üürnikud küsivad, kas hoonel on LEED sertifikaat ja seejärel saab alles juttu jätkata.
Silver Neemelo
Capital Milli ehitusdirektor
Neemelo sõnul oli Skyoni projekti puhul märgise saavutamine kohe algusest peale eesmärgiks ja samuti oli selgelt näha, et nõudlus energiatõhusate hoonete järele on kasvanud ning seda mitte ainult rahvusvaheliste ettevõtete seas. Keskkonna hoidmine on aina aktuaalsem teema ja käib käsikäes rohepöördega, mis on järgmise kümne aasta suurim teema kinnisvaras.
„Kui pidasime klientidega üürilepingute osas läbirääkimisi, siis paljude klientide jaoks oli LEED-märgis juba konkreetne nõudmine. Üürnikud küsivad, kas hoonel on LEED-märgis ja seejärel saab alles juttu jätkata. Järgmise viie aasta jooksul muutub see uute arenduste puhul tavaliseks,’’ tõi Neemelo näite.
„Eestlane on muidugi pragmaatiline ja küsib, mis ma sellest LEED paberist saan ja mitu eurot ma selle pealt tagasi teenin. Soovitan mõelda laiemalt. See tuleb erinevatest kohtadest tagasi, aga raske on ühte hinnalipikut külge panna,“ kirjeldas Šokman. Seda mainis ka Neemelo – kuna rohelised teemad on aktuaalsed ning energiahinnad kõrged, siis sertifikaat annab tulevasele investoritele kindluse, et kinnisvara on arendatud reeglite ja kokkulepete kohaselt ning tehtud kulutused teenitakse tulevikus kordades tagasi.
Sertifikaadi taotlemine pole keeruline, kui seatud on selged sihid. Mõningaid erisusi toob kaasa see, kas tegemist on uue või olemasoleva ehitisega.
Kõrgete eesmärkide seadmine
LEED-sertifikaadi taotlemine nõuab küll kõigilt osapooltelt ühist pingutust, kuid kui see hoone planeerimise algfaasis kohe eesmärgiks võtta, on kogu protsess kõikide eelkõnelejate sõnul võrdlemisi lihtne.
Julius Stokase sõnul on oluline, et majas oleks koheselt projekteeritud vastavad lahendused, sest hiljem on teatud muudatuste tegemine kulukas. Nii tellija kui ka ehitaja peab olema protsessist teadlik ning ehituse käigus tehtavate muudatuste või otsuste puhul arvestama lihtsalt ka võimalikku mõju sertifikaadile.
Ka Neemelo sõnul on oluline, et LEED-sertifikaadi eesmärgi saavutamissesse on lisaks arendajale kaasatud kogu projektimeeskond, sest taseme saavutamiseks tuleb teha ühiselt kõiki osapooli puudutavaid otsuseid või investeeringud. Oma kogemusele toetudes lisas ta, et juba esimestes etappides kõrgete eesmärkide seadmine tagab ka kõrge punktisumma LEED-sertifikaadi saavutamisel.
Näiteks Skyoni puhul oli eesmärgiks, et kõrghoonel oleks akna ehk visiooni osa võimalikult palju, aga energiamärgisest tulenevalt sai suletud ja avatud visiooni modelleeritud erinevate osakaaludega, kuni jõuti tasakaalupunktini, kus saadi head punktid sertifikaadi tarbeks aga visiooni osa säilis maksimaalses mahus.
„Kui sellised teadmised on olemas, siis saab sellega kohe arvestada ja ei pea tagant järgi ümber tegema. Kuna see on meie jaoks korduv tegevus, siis oskasime selliseid olukordi juba ette näha,“ selgitas Capital Milli ehitusdirektor Silver Neemelo.
Foto: Oleg Hartsenko
Meelis Šokman tõi välja, et uue hoone ja olemasoleva ehitise sertifitseerimisel esinevad teatavad erinevused ning tänased energiaklassi nõuded lihtsustavad sertifitseerimist päris palju. Parameetrite mõttes vastab iga uus hoone juba päris suurele hulgale nõuetest, kuid sertifikaadi saamiseks võimalikul kõrgel tasemel tuleb täita dokumentatsiooni nõuded, kaaluda erinevaid lahendusi materjalide osas ja muud sellist. Olemasoleva hoone puhul on dokumentatsiooni mõttes lihtsam, sest see on juba olemas.
„Saad punktide hinnangu kätte, kuid siis tuleb mõtlema hakata, milliseid investeeringuid tasub teha, et olukorda parandada. Uute hoonete puhul pole küsimus sertifikaadi võimalikkuses, vaid see, mis tase saavutatakse – kas Gold või Platinum. Vana hoonega Platinumi tasemele jõuda keeruline,“ rääkis Šokman.
Õnneks pole sertifikaadi taotlemine ainult arendaja või projektimeeskonna õlgadel ja valdkonna spetsialistide kaasamine lihtsustab protsesse olulisel määral. „Forus teeb ise ka päris palju nõuandjana, aga kinnisvara omaniku eest kõike ära teha ei saa. Nõuab süvenemist ja omanik peab kaasas käima, kui Forus järeldusi ja pakkumisi teeb,“ ütles Šokman.
Vaatamata kasvavale nõudlusele, on rohehoonete populariseerimine hetkel nende valdkonna liidrite kanda, kes selle oma ettevõttes fookusesse võtnud on, kuid tegelikult peame ühiselt pingutama, et oma ressursse asjatult mitte raisata.
Green Formula Capitali juht Meelis Šokman tõi välja, et Eesti turul on antud valdkonnas veel pikk tee minna ning hetkel on see vastutus pigem kinnisvaraturu liidrite kanda. Silver Neemelo sõnul on Capital Mill juba aastaid pidanud oluliseks, et nende hooned vastaksid kõrgeimatele standarditele ning seda ka keskkonnasäästlikkuse osas. „Oleme otsustanud, et see on meie jaoks oluline osa kinnisvara arendusest, kuid eks igaüks peab leidma endas ise selle teadmise, mida väärtustab ja oluliseks peab,“ sõnas ta.
Ülemiste ärilinnaku kogemuse põhjal ütles Julius Stokas, et kuna järgnevatele põlvedele paremate tingimuste tagamine peab oleme meie ühine pingutus, siis tasub kindlasti anda maksimum, et hooned, mille eluiga on 50 ning enam aastat, ei raiska sel perioodil asjatult ressursse ning LEED-sertifikaat aitab just seda saavutada.
Loe LEED-sertifikaadist lähemalt ja saada päring.
Foruse energiatõhususe osakonna juhataja Kairi Nõulik ning Summus Capitali esindaja Marina Roosimägi Veerenni 53a rahvusvahelise LEED Gold sertifikaadiga. Foto: Oleg Hartšenko
Foruse energiatõhususe osakonna juhataja Kairi Nõulik:
Meie roll Foruses on anda hoone omanikele soovitusi LEED sertifikaadile kvalifitseerumiseks. Iga hoone on unikaalne, tutvume sellega lähemalt ja anname selle põhjal hinnangu.
Julgen kinnitada, et LEED standardite järgimine uute hoonete projekteerimisel on tänaseks muutunud üsna levinuks. Unikaalne on just vanemate hoonete suutlikkus kõrget taset hoida. Kui täiesti uue hoone puhul saab kvaliteedimärgise tähtajatult, siis juba valmis ja kasutuses olevaid hooneid tuleb resertifitseerida iga kolme aasta tagant, et selgitada välja, kas liigutakse püstitatud eesmärkide suunas ning hoone teeb kestlikkuse osas edusamme. Näiteks on meil hiljutine näide heast koostööst Veerenni tervisekeskusega. Meile teeb rõõmu, et nad on suutnud väga lühikese aja jooksul juba hoonega seotud kulutusi vähendada, mis on tähtis nii hoone omanikule kui ka rentnikele.
Sertifitseerimine on väga põhjalik protsess. Ettepanekuid tuleb sageli palju, kuid neid ei tule kõiki kohe ellu viia. Hoone omanikule on selline lahendus ka rahaliselt optimaalsem. Oluline on paika panna konkreetne tegevusplaan, kuidas tulevikus järk-järgult kestlikkuse suunas liikuda.
Hetkel kuum