Rahamasin kohtus pelletikuningaga. Äripäev avaldab salalepingute detailid
Viimase kümne aasta jooksul on kümmekond puidutööstusettevõtet investeerinud miljoneid uutesse tehastesse, luues riigi eri piirkondades Harjumaalt Võrumaani sadu töökohti. Kuid ainult üks nendest firmadest on saanud riigilt eriti head tingimused, mis on andnud investeeringutele kindlust.
See on pelletitootja Graanul Invest, kellega riigimetsasid haldav RMK sõlmis mitmeks aastaks salajased lepingud puidu tarnimiseks kindlaksmääratud kogustes ja lukku löödud hinnamudeliga. Nende kokkulepete olemasolu tuli ilmsiks riigikontrolli hiljutise auditi tulemusena.
Riigikontroll on seisukohal – ja kliimaministeerium pidi siinkohal nõustuma –, et nendeks kokkulepeteks ei olnud juriidilist alust ehk tol ajal kehtinud seadused ja eeskirjad ei näinud ette võimalust neid sõlmida. Küll aga põhjendab RMK, et diilid tehti puidumüügi ja metsasektori arendamise huvides.
Äripäev sai kätte RMK ja Graanul Investi vahel sõlmitud lepingud ning avaldab, milliseid eritingimusi täpsemalt on riik pelletihiiglasele andnud.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) müüs puitu teistega võrreldes soodsamatel tingimustel Eesti suurematele ettevõtetele, kelle seas olid ka näiteks Graanul Invest, Estonian Cell ja Latvijas Finieris, ütles riigikontrolli auditijuht Silver Jakobson.
Riigikontrolli auditiga paljastunud Raul Kirjaneni salajased lepingud RMKga lõid soodsaid tingimusi Graanul Investi äri kasvamiseks ja laienemiseks. Äripäevaga vestelnud turuosalised on arvamusel, et riik peakski uusi tööstusinvesteeringuid toetama, küll aga jääb õhku küsimus, miks seda tehakse salaja.
Praegu ei oleks võimalik RMK-l teha äri nii, nagu seda tehti 10 aastat tagasi, tunnistas RMK tegevjuht Mikk Marran saates "Kuum Tool", kommenteerides salajasi kokkuleppeid, mida tema juhitud riigitulundusasutus Graanul Investiga sõlmis.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.