Tänavusse joogitööstuse TOPi jõudis 36 ettevõtet, kaks rohkem kui aasta tagasi. Ühtekokku teenisid nad 2025. aastal 392 miljonit eurot müügitulu ja ligi 18 miljonit eurot maksueelset kasumit. Käive kasvas vaid 0,7 protsenti, kasum vähenes aga ligi veerandi, kirjutab Tööstusuudised.
Kasumlikkuse nõrgenemine puudutas suurt osa edetabelist. Kahjumiga lõpetas aasta 15 ettevõtet, aasta varem oli neid kaheksa. Käive suurenes 19 ja vähenes 17 tootjal, mistõttu ei saa rääkida kogu joogitööstust haaranud kasvust.
Loe
Tööstusuudised veebist lugu ka Jaanihanso juhi ja omaniku Alvar Roosimaa kommentaari. Enne oma eduka siidritalu loomist oli Roosimaa tuntud börsimaakler Hansapangas.
Ettevõtete tööjõukulud kasvasid samal ajal 7 protsenti ning töötajate arv 3 protsenti. Kuna müügitulu suurenes märksa aeglasemalt, tuli tootjatel otsida võimalusi seadmete paremaks kasutamiseks, protsesside automatiseerimiseks ja väiksema kasumlikkusega toodete asendamiseks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
A. Le Coqi müük ja kasum kahanesid aastaga, kuid joogitootja maksis omanikfirmale siiski miljonitesse ulatuva dividendi.
Aruandes vihjatakse uuele omanikule
Värska Originaal AS kasvatas mullu puhaskasumit enam kui 100%, samas kui müügitulu kerkis aasta varasemaga võrreldes vaid 15%.
Eelmisel aastal moodustasid Balti riikide investorid 92% piirkonna ärikinnisvara tehingute koguväärtusest, kuid sadu miljoneid eurosid maksvad kinnisvaraobjektid on seni olnud ligipääsetavad ainult suurkapitalile. Avalikult jaotatavad Lords LB Asset Managementi hallatava Baltic Core Property Fundi investeerimisfondi osakud võimaldavad sellele turule siseneda ka jaeinvestoritel. Fondi esimene kavandatud investeering on Vilniuse ärikeskus Artery, mis tegutseb 98 protsendilise täituvusega.