Põllumajanduskoja loomine on seotud vastuoludega

Valitsuse vastuvõetud põllumajandussaaduste turu korraldamise seaduse kohaselt loob valitsus koos põllumajandustootjate ning töötlejatega ühise koja, mille eesmärk on põllumajandussaaduste ja -toodete turustamise edendamine. Kaugemas perspektiivis peaks koda turu-uuringute ning analüüside edastamisega oma liikmeskonnale suutma kaotada senise põllumajandustoodete väliskaubanduse suure defitsiidi.

Vaatamata riigikogu maaelu komisjoni esimehe Ants Käärma püüdlustele selgitada kokkutulnuile koja tähtsust ning selle teket «alt üles» jäi segaseks, kas koja loomise initsiatiiv on valitsuse või põllumeeste poolel. Käärma lisas, et järgmise aasta eelarvest on põllumajandus-kaubanduskojale taotletud kaks miljonit krooni, summa võib aga vajaduse ning konkreetsete finantsarvutuste tõttu ka suureneda.

Eesti talupidajate keskliidu peadirektor Kaul Nurm kinnitas, et seadusega määratletud koja loomine pole võimalik, kuna eraomanikest töösturite ja põllumeeste huvid ei kattu ning ühiste turu-uuringute tegemine ja nende analüüs pole konkurentide vahel loogiline. «Sellesse seadusesse on kodeeritud kaks erihuvidega gruppi,» lausus Nurm. «Seadus olnuks vajalik paari aasta eest, kui töötlev tööstus polnud veel erastatud.» Põhiline vastuolu on talunike arvates selles, et eraomanikud, kelle käes on tänaseks valdav osa töötlevast tööstusest, tahavad tootjat oma heaolu huvides ära kasutada, ühistuline omandivorm aga toob kogu rikkuse tootja taskusse tagasi. Omalt poolt pakkus Nurm välja sellise organisatsiooni, kuhu oleks kaasatud talunikud, ühistud ning need töötlevad tööstused, mis pole läinud aktsiaseltside kätte.