- OMX Baltic−0,26%299,61
- OMX Riga−0,07%888,19
- OMX Tallinn−0,12%2 063,08
- OMX Vilnius0,03%1 207,72
- S&P 500−0,4%6 243,76
- DOW 30−0,98%44 023,29
- Nasdaq 0,18%20 677,8
- FTSE 1000,19%8 954,99
- Nikkei 225−0,04%39 663,4
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%90,93
- OMX Baltic−0,26%299,61
- OMX Riga−0,07%888,19
- OMX Tallinn−0,12%2 063,08
- OMX Vilnius0,03%1 207,72
- S&P 500−0,4%6 243,76
- DOW 30−0,98%44 023,29
- Nasdaq 0,18%20 677,8
- FTSE 1000,19%8 954,99
- Nikkei 225−0,04%39 663,4
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%90,93
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Miks töökaitseinspektor nõuab ekraanifiltrit?
Üht arvutifirma kliendi bürood külastanud töökaitseinspektor tõstatas arvuteid silmates kohe küsimuse, miks ei ole monitor varustatud ekraanifiltriga.
Samas ei süvenenud inspektor üldse monitori omadustesse, rääkimata mingisugustest mõõtmistest kahjuliku kiirguse kindlakstegemiseks.
Vägisi tekib mõte, et sama inspektor on palgal ka mõnes suuremas ekraanifiltreid müüvas kaupluses.
Tõepoolest kasutatakse viimasel ajal järjest sagedamini koos arvutiga ka ekraanifiltrit.
Olles ise arvutimüüja ja samas ka pidev arvutikasutaja, võin julgelt väita, ekraanifiltrite suur populaarsus on osava reklaamikampaania tulemus ning võimalus nende müüjatel kergelt raha teenida. Ei saa salata, et korraliku, ligi 2000 krooni maksva ekraanifiltri pealt teenib müüja umbes 50%. Odavamad annavad eelkõige aga ainult psühholoogilise efekti. Uuemate arvutite juures ei korva selline kulutus reeglina saavutatavat efekti.
Laias laastus jagunevad ekraanifiltrid kaheks. Ühtede eesmärk on kaitsta arvutikasutajat mitmesuguste tervistkahjustavate ja ebamugavate mõjude eest. Teised on kasutatavad eelkõige selleks, et varjata kõrvalseisjate eest arvuti ekraanil olevat infot. Viimased on laialt kasutusel näiteks pankades ja seda põhjendatult.
Esimest tüüpi ekraanifiltrid peaks kaitsma arvutikasutajat eelkõige monitorist lähtuva kiirguse ja elektromagnetvälja eest. Lisavõimalusena on parematel filtritel ka moodused pealelangeva valguse hajutamiseks, mis tõstab pildi loetavust. Vanemat tüüpi monitoride ja ka uuemate, aga suhteliselt odavate monitoride puhul on vajadus sellise kaitse järele täiesti olemas. Uuematel monitoridel on kiirguskaitse juba sisse ehitatud, paremates ja tuntud firmade monitorides kasutatakse ka kõiki vahendeid pealelangeva valguse hajutamiseks. Sellisele monitorile ei anna ekraanifilter enam midagi juurde. Vastupidi, pilt muutub lihtsalt pisut tumedamaks, mis viib selleni, et pilt tuleb «heledamaks keerata» ning monitor hakkab kiiremini vananema.
Sageli on probleem hoopiski monitori asetuses töökohal. Nimelt kiirgavad monitorid hoopis tugevamalt ta-gant, kus puudub kaitse. Nii on suur rumalus kujundada töökohti, kus kaks inimest istuvad vastamisi ja samas asendis on ka monitorid. Sellisele monitorile võib lisada ükskõik kui paksu ekraanifiltri, kahjulik kiirgus teisest monitorist jõuab ikkagi töötajani ning peavalu ja punetavad silmad ei kao kuhugi. Samamoodi on kahjulik viibida pikalt üksiku monitori taga.
Enimloetud
1
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Viimased uudised
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
Kuidas “näpud püsti” investeerimisest edasi liikuda
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele