Kaevanduste jaoks luuakse võrdseid tingimusi

Männiksaare sõnade kohaselt määrab riik põlevkivi hinna, kuid kuna kaevandused töötavad erinevates tingimustes, siis on vaja tagada, et halvemates tingimustes olevad kaevandused ja karjäärid ei pankrotistuks. «Kuidas need võrdsed võimalused luuakse, seda ei oska ma küll veel öelda,» lausus Männiksaar.

Ta lisas, et majandusministeerium peab poole aasta jooksul sellise mehhanismi välja töötama.

Valitsuse poolt aasta alguses heaks kiidetud Eesti Põlevkivi restruktureerimiskava järgi peab ettevõte 1. märtsil olema muudetud riiklikuks aktsiaseltsiks.

Järgmine etapp on kaevanduste iseseisvumine, mis peab saama teoks selle aasta 1. septembriks. Aasta lõpuks peab Eesti Põlevkivi baasil olema moodustatud kontsern.

Tiit Männiksaare sõnul võib pärast Eesti Põlevkivi edukat restruktureerimist välisinvesteerijatel tekkida huvi paigutada oma kapital Eesti põlevkivikaevandamisse.

«Välisinvesteerijad on huvi Eesti põlevkivikaevanduste vastu tundnud, kuid minuni ei ole veel jõudnud ühtegi konkreetset pakkumust ja sooviavaldust läbirääkimisteks,» lisas ta.

Eesti Põlevkivi ja Saksa firma Dynamit Nobeli ühisprojekt, lõhkeainetehase ehitamine, ootab Männiksaare teatel kooskõlastuse saamist rahandusministeeriumist ja erastamisagentuuri nõukogust.

Männiksaar ütles, et pärast ühisfirma asutamislepingu ja põhikirja kooskõlastamist läheb materjal valitsusse ja pärast valitsuse heakskiitu saab sõlmida lõhkeainetehase ehitamise lepingu.

Valitsus andis lõhkeainetehase ehitamiseks põhimõttelise nõusoleku oma korraldusega selle aasta 12. jaanuaril.

Lõhkeainetehase ehitamisse kavatsevad Eesti Põlevkivi ja Dynamit Nobel kokku investeerida 100 miljonit krooni ja kui mingit vastuseisu valitsus tehase ehitamisele ei avalda, siis peaks lõhkeainetehas hakkama toodangut andma 1997. aasta lõpus.